siiski Eesti jäi külastamata Külaline Eestist Lennart Meri "Ma polnud sinust midagi kuulnud, aga kui teatud asutus Tallinnas rõhutas, et ma Helsingis olles ei tohiks kokku puutuda Rein Taageperaga, siis teadsin, et seda tuleb teha" Esimest korda täiskasvanuna pääses R.Taagepera Eestisse mai alguses 1987.aastal Esimene tema artikel, mida N.Eesti ajakirjandusel lubati avaldada oli 1988 aastal, millele järgnesid kuupikkused külaskäigud Eestisse Julgus pani KGB taotlema Taagepera maalt välja saatmist "Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera lk 186-191 Aasta 1991 Taagepera artiklid toetasid kodanike komitee loomist ajal, mil Marju Lauristin ja Edgar Savisaar selle vastu olid Ta valiti Tartus Eesti kongressil, kellel ta soovitas kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis Taagepera saabus järjekordselt Eestisse 25. augustis 1991
Seega peaks töötajatel olema motivatsioon kasutada töökoha kohvimasinat. Samuti on 50 senti võimalik tasuda müntidega viisil, et on võimalik saada lihtsalt ka tagastuse või peenemaks vahetamise raha, et mitte tekitada olukorda, kus tekib pettuse efekt lihtsa rahalise valearvestuse tõttu. Tasumise täpsele korrale viitav silt on kleebitud kohvimasinale (,,Sisesta 50 senti" või ,,Jäta 50 senti karpi"). Katseperioodil on planeeritud korratud mõõtmiseks 2 ajaseeriat, mis mõlemad on kuupikkused perioodid ajavahemikus 01.09 kuni 31.10.2018 Grupis A on kööginurgas esmalt kohvimasin, mis nõuab münti kohvi saamiseks (vt Lisa 1 mõiste X1). Samal ajal Grupis B on kööginurgas üles seatud kohvimasin, mis väljastab kohvi ilma mündi sisestamiseta (vt Lisa 1 mõiste X2). Seega on eeldatud, et inimesed käituvad eetiliselt ning kohvi tarbimisel jätavad õige summa karpi. Ehk grupi B liikmetele on ainuke
nõustamisega. Lisaks sõltub tööpoliitika tulemuslikkus paljuski sihtrühmast. Näiteks noortele suunatud tööturuprogrammidest on paljud osutunud vähetõhusaks, mistõttu nende puhul peetakse parimaks ennetavat lähenemist, eelkõige koolist väljalangemise vältimist. Kindlasti oleks ka Eestis esmajoones tarvis tagada lihtne võimalus end töötuna arvele võtta, saada teavet vabadest töökohtadest ja pakutavatest toetustest-teenustest. Ligi kuupikkused järjekorrad nõustaja vastuvõtule ja veelgi pikem ooteaeg teenustes osalemiseks näitavad ilmekalt meie töövahendussüsteemi kohanemisvõimetust. Vähem tähtsat rolli ei mängi ka e-lahenduste kasutuselevõtt nii töötuna registreerumiseks kui ka nõustamis- ja töövahendusteenuste pakkumiseks. Nii tööotsijatele kui ka tööandjatele hästitoimiva töövahendusportaali käivitamine on samuti tänapäevase riikliku töövahendussüsteemi lahutamatu osa. 3.3.2
annaabi.ee 
