See oli esimene ilmalik organisatsioon ning see tegutses Riias I Maailmasõjani. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Uus abielu Johanna Vilhelmine Roosmanniga sõlmiti laulatusega Pärnu Nikolai kirikus alles 19. septembril 1899. Tema teises abielus oli üks poeg. Oma teise naisega elas August temaga elulõpuni. Kitzberg töötas ametnikuna 1920. aastani ehk 65-nda eluaastani. 1920. aastal määrati talle kuupension, nii et ta sai töölt lahkuda. Vanaduspõlves vaevasid kirjanikku tervisehädad. Ta suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Tema auks on püstitatud mälestusmärgid: · Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 · Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel 7
pdf). 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Uus abielu Johanna Vilhelmine Roosmanniga sõlmiti laulatusega Pärnu Nikolai kirikus alles 19. septembril 1899 (http://www.ekspress.ee/Arhiiv/1999/30/Areen/Kirjandus.html). Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Kitzberg töötas ametnikuna 1920. aastani (s.t 65. eluaastani). 1920. aastal määrati talle kuupension, nii et ta sai töölt lahkuda. Vanaduspõlves vaevasid kirjanikku tervisehädad. Ta suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. A. Kitzberg maeti Tartu Raadi kalmistule (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). 13 KOKKUVÕTE Sellest referaadist sain ma teada, et August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Nende peres oli 3 last, August oli nendest kõige noorem
majanduskasvu saavutamiseks vajalikke ümberkorraldusmeetmeid. Laiaulatuslik kaubavahetus ja kontaktid teiste riikidega on pannud Norra tööstusele aluse, millele toetudes saab majandust edukalt edasi arendada. Samuti on kasvule kaasa aidanud rohked investeeringud tootmisvahenditesse, kvaliteetsem ja kauakestvam haridus ning tehniline ja organisatsiooniline ekspertiis nii tööstuses kui riigihalduses. Keskmine Norra kuupalk 2004. aastal oli 28 300 NOK (56 600 EEK), keskmine kuupension ligi 12 000 NOK (24 000 EEK) ja õppetoetus kodust kaugemal elavale üliõpilasele 3200 NOK (6400 EEK) kuus. Samas on igal üliõpilasel võimalus saada õppelaenu 8000 NOK kuus (16 000 EEK). Norras on võrreldes Eestiga tunduvalt suuremad elamiskulud. Vastavalt isule kulub kuus söögile 30006000 Eesti krooni. Norra transport vastab riigi oludele. Sõiduteed on küll kitsad ja käänulised, aga hästi ehitatud ja korras. Ikka rohkem ja rohkem rajatakse uusi tunneleid ja sildu. Lennu- ja
annaabi.ee 
