valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. (Kulu et al., 2010) Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Sõltuvalt kuumutustemperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt: • Madalnoolutus, kuumutustemperatuur 200 - 250ºC. Niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). • Kesknoolutus temp 300 ...350ºC niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. • Kõrgnoolutus temp 450 - 650ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras.
induktsioonvoolu abil). Oluline tähtsus on ahju kuumutuskeskkonnal, mis võib olla tavaline (õhk, kütuse põlemisgaasid jne) või kaitsev (kontrollitav gaasiline keskkond, inertgaasid, vaakum). Tavalise kuumutuskeskkonnaga ahjus toimub terase pinnal tagi teke ja süsiniku väljapõlemine õhu, auru toimel või vastupidi – süsinikuga rikastumine gaasides oleva Co, C H 4 arvel. Kaitsva keskkonna puhul neid nähtusi ei toimu. Kuumutuskiirus oleneb eelkõige kuumutustemperatuurist ja kuumutusviisist ning metalli soojusjuhtivusest, mida väiksem see on, seda aeglasem peab olema kuumutus. Legeerivad elemendid ja süsinik vähendavad tunduvalt raua soojusjuhtivust. Väikese soojusjuhtivusega teraste korral (kiirlõiketeras) kasutatakse astmelist kuumutust (ühe-või kahekordse eelkuumutusega). Kaardumise vältimiseks peab peeni pikki detaile (võllid, puurid jne) ja õhukesi plaate kuumutama püstasendis, näiteks riputatult. Kuumutuskiirus määrab nõutava
(s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris mar-tensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suuren¬dab terase kõvadust; teisiti karastades - üle faasi¬piiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. Jahutuskeskkond Terase karastamisel martensiitstruktuuri saamiseks on vaja austeniit kiirelt alla jahutada martensiitmuutuse temperatuurideni, kuid mitte kogu temperatuurivahemikus (kuumutustemperatuurist toatemperatuurini), vaid temperatuurivahemikus 550...650 °C, kus austeniit on vähima stabiilsusega ta laguneb suhteliselt kiiresti ferriidi ja tsementiidi eutektoidseguks. Lisaks temperatuurile sõltub austeniidi lagunemise kiirus ka terase koostisest. Nendest mõjuritest sõltub terase karastamisel kriitiline jahutuskiirus. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid
Kuumutuskeskkonna mõju Detaili kuumutamisel elektriahjus õhus või muus gaasilises keskkonnas leiab aset vastastikune keemiline reaktsioon metalli pinna ja ümbritseva keskkonna vahel, kusjuures oluline tähtusus on kahel protsessil: 1)terase süsiniksisalduse vähenemisel pinnakihis sealt süsiniku väljapõlemise tagajärjel(C+O2->CO2) 2) terase oksüdeerumisel selle pinnal raudoksiidi ehk raudtagi tekkega( 2Fe+ O2 -> 2FeO) Terase oksüdeerumine ja süsiniku väljapõlemine sõltuvald kuumutustemperatuurist- kestusest ning terase ja ümbritseva kekkonna koostisest. Kuna terase oksüdeerumine ja süsiniku väljapõlemine on difuussed protsessid, siis kiirenevad need eelkõige temperatuuri tõusuga. Ahju atmosfääris tekivad olenevalt keskkonnast mitmesugused gaasid ( CO2, CO, O2, H2, H2O, N2, CH4 jt), mis mõjuvad terasele mitmeti. H2 vähendab süsinikusisaldust, CO2 oksüdeerub, O2 ja H2O oksüdeeruvad ja väähendavad susiniku sisaldust, CO ja CH4 suurendavad süsiniku sisaldust
annaabi.ee 
