Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuumutuskao" - 3 õppematerjali

Eksamikusimused-vastused mullateaduses
20
docx

Eksamikusimused-vastused mullateaduses

bakterid  Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest Suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades  Mulla bioloogilisest aktiivsusest 13. Orgaanilise aine vormid mullas. 1) Mittespetsiifiline orgaaniline aine Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. Määratakse kuumutuskao alusel 2) Spetsiifiline orgaaniline aine- huumus Huumus on tumepruun v must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav.( Toitained N, P) Parasniiskes mullas moodustub huumus 85-95 % orgaanilise aine massist Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi. MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM 14. Huumuse omadused ja koostis. Omadused:

Maateadus → Mullateadus
86 allalaadimist
Mullateaduse konspekt
14
pdf

Mullateaduse konspekt

bakterid (kiirem protsess)
 6)Mulla füüsiklaistest, keemilistest ja füüsikaliskeemilistest tingimustest-suure savisisaldusega muldades lagunemine aeglasem kui kergemates muldades
 7)mulla bioloogilisest aktiivsusest 11. Orgaanilise aine vormid mullas. 
 ehituselt ja välisomadust põhjal jaotatakse org aine mullas: 
 1)mittespetsiifiline org aine (varis) lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused määratakse kuumutuskao alusel 
 2)spetsiifiline org aine- huumus. huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav, sisaldab toitaineid eelkõige N,P, mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega et huumuse koostis on C sisaldus 58%
 huumuse omadused: värvus tuumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N sisaldus 2,5…5%
 12. Huumuse omadused ja koostis. 


Loodus → Eesti mullastik
15 allalaadimist
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

õhustatavust. Teiselt poolt aga peaks selliste pinnaste veesidumisvõime ning neelamisvõime olema küllalt kõrged, kuna tulenevalt madalast niitekõrgusest on spordimurutaimede juurestik pinnalähedane. Spordimurupinnaste mineraalseks põhikomponendiks on liiv (75 … 90% mahust) ning orgaaniliseks komponendiks peaasjalikult turvas. Savisisaldus, nii nagu ka orgaanilise aine sisaldus ei tohiks ületada 2% kaalust. Kuumutuskao sobivaim arvväärtus on spordiväljakumurudel 2,5 … 3,5% ning golfimurudel 2,5 … 2,8%. Sellise tulemuse tagab turba ja mineraalse materjali mahuline suhe ligikaudu 10:90 … 25:75. Spordimurude rajamisel ja majandamisel on probleemiks taimedele vajalike toitainetevarude loomine pinnasesse, kuna hea veeläbilaskvuse tõttu uhutakse pinnasest välja ka vees lahustuvad toiteelemendid. Lisaks ei neela need pinnased toitaineid kuigi suures mahus, kuna puuduvad kõrge

Põllumajandus → Aiandus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun