mis graafiliselt kujutatakse kõveraga temperatuur- aeg ja nimetatakse termilise kõveraga. Sõltuvalt lahendatavast ülesandest võivad kõverad olla väga erinevad. Kõveral on kolm osa: kuumutamine, seisutus ja jahutus. Kuumutamine võib olla pidev ja sõltub peamiselt kuumutusseadme võimsusest ja metalli massist. Seisutuse kestus pideval temperatuuril sõltub mitmetest teguritest, neist peamised on kuumutava metalli mass, soojusjuhitavus metallis tekivate faasimuutuste iseloom ja teised. Olulist mõju avaldab ka kuumutamise temperatuur: kõrgetel temperatuuridel kõik TT protsessid aktiviseeruvad, mis vähendab kuumutamise kestust. Erinevalt kuumutamisest jahutuse käigus temperatuur algul langeb kiiresti, siis aga jahutus aeglustub. Reeglina seisustamise temperatuur saab määrata suhteliselt täpselt, lähtudes metalli keemilisest koostisest, kasutades faasidiagrammi või käsiraamatuid
JA ENTALPIA OKO JAREL (*C) (KJ/M**3) 800.0 14787.0 600.0 10811.0 400.0 7037.0 200.0 3435.0 Küttepindade bilansi arvutus. Tulemused (Täielikult täidetud tabelid) Tabel 1. Nr Suurus Ühik Laeülekuumendi Ülkuum. I (külm) aste Sisen. Välj. Sisen. Välj. 1 Kuumutava keskkonna temp. °C 347,0 344.4 344.4 408,4 2 rõhk MPa 16,0 15,9 15,9 15,6 3 entalpia kJ/kg 2587,4 2633.2 2645.0 2992,4 4 Gaaside temperatuur °C 0,0 0,0 610.8 367.0 5 entalpia kJ/M**3 0,0 0,0 10670.5 6382.5
Niiskus on kütuse eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb kahjul komponent, mis vähend kütteväärtust, suurend protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis põlemisgaasi mahtu, halvend süttimist jne. Kütuse niiskus muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat koosneb välisest e. mehaanilisest ja sisemisest e. vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub hügroskoopsest niiskusest. Väline niiskus erald kütuse küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja loomulikul kuivamisel õhus. Hügroskoopse niiskuse hulk sõltub kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja kütuse sisemisest struktuurist. Hügroskoopne niiskus eraldub soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. täielikultkütuse kuumutamisel üle 100C
protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. enam soojuskandjat vaheldumisi. Kuumutava (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). soojuskandja soojus akumuleerub küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo
Rekuperatiivsed soojus vahetid ja teiseks vivad nad olla regeneratiivsed soojsvahetid (regeraatorid) valdavalt levinud on rekuperatiivsed soojusvahetid, nendes rekuperatiivsetes soojusvahetites toimub soojusvahetus lbi soojuskandjaid eraldava pinna soojuvoolu suund nendes seadmetes jb soojusvaheti ttamise ajal muutumatuks. Regenariit soojusvahetites puutuvad he ja sama kttepinnaga kokku kaks vi enam soojuskandjat vahldumisi see thendab seda et kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub selles kttepinnas esimesel tperioodil aga kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel tperioodil kokkupuutumise tagajrjel selle sama kttepinnaga ja soojusvoolu suund teisel tperioodil on vastupidine. Kuumutav ja kuumutatav soojus kandja vahetus kontaktis ja toimub nende sojuskandjate osaline vi siis tielik segunemine. Soojuskandjad vivad olla vga mitmesugused gaasilised,vedelad ja samuti tahked kehad. Veeaur,Vesi, Suitsugaasid, lid, Soolade vesilahused,
Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumutamise või jahutuse kiirus, mis graafiliselt kujutatakse kõveraga temperatuur- aeg ja nimetatakse termilise kõveraga. Sõltuvalt lahendatavast ülesandest võivad kõverad olla väga erinevad. Kõveral on kolm osa: kuumutamine, seisutus ja jahutus. Kuumutamine võib olla pidev ja sõltub peamiselt kuumutusseadme võimsusest ja metalli massist. Seisutuse kestus pideval temperatuuril sõltub mitmetest teguritest, neist peamised on kuumutava metalli mass, soojusjuhitavus (legeerterased vajavad reeglina pikemad kuumutamist), metallis tekivate faasimuutuste iseloom ja teised. Olulist mõju avaldab ka kuumutamise temperatuur: kõrgetel temperatuuridel kõik TT protsessid aktiviseeruvad, mis vähendab kuumutamise kestust. Erinevalt kuumutamisest jahutuse käigus temperatuur algul langeb kiiresti, siis aga jahutus aeglustub (nurk 2). Reeglina seisustamise
võtavad soojusvahetusest osa kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende osaline või täielik segunemine. Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja
temp-i neljanda astmega. 𝐸0=σ0 ∗ 𝑇 4 ,W/m2 I = εσ0·T^4,W/m2 𝑑𝑄 Keha kiirguse intensiivsus tasapinnalt: I=𝑑𝐴 , W/m^2 𝐼0 = σ0·𝑇 4 ,W/m2 39. Soojusvahetite põhitüübid. Soojusvahetite arvutus. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt teisele. Põhitüübid: Rekuperatiivne, regeneratiivne, segunemissoojusvaheti Soojusbilans: Q1=Q2+ ∆Q kus Q1 , Q2 – kuumutava keskkonna poolt loovutav ja kuumutatava keskkonna saadav soojushulk, W ∆Q – soojuskadu ümbruskeskkonda, W Soojusvaheti arvutus: Q = kFΔ𝑡𝑚 , W kus k – soojusläbikandetegur, W/(m2·K), F – soojusvahetuspind, m2, ∆tm – keskkondade keskmine temperatuurivahe, C ∆t −∆t ∆t 𝑚 = 𝑠 ∆𝑡𝑠 𝑣 𝑙𝑛 ∆𝑡𝑣 40. Kütused. Kütuste liigitus. Kütuse koostis. Kütuse kütteväärtus.
annaabi.ee 
