läbimõõtu. Torudel üle 20 mm on painderaadius kolm toru läbimõõtu. Väiksema läbimõõduga torusid, millel on suur painderaadius võib painutada külmalt (paksuseinalised täidiseta, õhukeseseinalised täidisega). Kuumalt painutatakse torusid tavaliselt täidetult. Ettekuumutatava osa pikkus oleneb paindenurgast ja toru läbimõõdust ning määratakse valemiga d L = 15 kus L on kuumutatava osa pikkus mm; - toru paindenurk kraadides; d - toru välisläbimõõt mm. Praktikas võetakse kuumutatava osa pikkus järgmiselt: painutamisel 90 0 nurga alla 6d, 600 nurga alla - 4d, 450 nurga alla - 3d. Toru tuleb kuumutada kuni kirsipunase värvuseni. Painutuse õigsust kontrollitakse sablooni või etalontoru järgi. Käsitsi painutamisel kasutatakse mitmesuguseid lisaseadmeid , enam levinud on torupainutus rullid.
keevitusõmblus asuks küljel Toru painutamiseks võetakse mõlema käega tema pikemast otsast kinni ja painutatakse ettevaatlikult nurga alla. Pärast eemaldatakse torust liiv ja puhutakse suruõhuga läbi. Kuumalt painutatakse torusid tavaliselt täidetult. Gaaside väljapääsemiseks tuleb ühte korki teha väikesed augud, vastasel juhul võib toru painutamise ajal lõhkeda võo puidust korgid otsast ära lennata. Tavaliselt võetakse torude painutamisel kuumutatava osa pikkus järgmiselt: painutamisel 90 kraadi nurga all 6d,60 kraadi nurga alla 4d ja 45 kraadi nurga alla 3d Terastorusid kuumutatakse tänapäeval tavaliselt gaasileegiga või kõrgesagedusvooludega kuni kirsipunase värvuseni.
täiteaineid ning mille kõvenemine toimub vormimisoperatsiooni käigus. SMC (Sheet Moulding Compound) kujutab endast mõne millimeetri paksust termoreaktiivvaigul põhinevat painduvat leht-toorikut, mis sisaldab armatuuri ja täiteaineid. 44. Mida kujutab endast pultrusioonimeetod? Tooge protsessi skeem! Pultrusiooniprotsess seisneb maatriksiga immutatud lõpmata pikkade armatuurikiudude tõmbamises läbi kuumutatava matriitsi. Matriits annab profiilile kuju ja selles toimub vaigu kõvenemine. Valmistatav toode peab olema vähemalt sel määral kõvenenud, et pidada vastu tõmbejõule, mida rakendab tõmbemehhanism. Peale tõmbemehhanismi tükeldatakse profiil soovitud pikkusega tükkideks. 45. Peate valmistama õõnsa, õhukeseseinalise nelinurkse ristlõikega komposiitmaterjalist toru, mis peab olema suure paindejäikusega. Millised meetodid tuleksid kõne alla? ***** 46
õhueelsoojendid astmeliselt. Toruõhueelsoojendis (selle astmes) on väärõhu temperatuur võrdne siseneva ja väljuva õhu aritmeetilise keskmise temperatuuriga. Regeneratiivses õhueelsoojendis jaguneb väärõhutegur võrdselt õhueelsoojendi külma ja kuuma osa vahel. Väärõhu temperatuur külmas osas on võrdne õhu sisenemistemperatuuriga, kuumas osas aga õhu väljumistemperatuuriga õhueelsoojendist. Festoonis, aurutuskimbus, auruülekuumendis või ökonomaiseris kuumutatava keskkonna poolt vastuvõetud soojushulk: Q = D / Ba (h - h ) - Qr .k " ´ 13-11 Kus: Q- kuumutatava keskkonna pool vastuvõetud soojushulk kJ/kg või kJ/m3, D on küttepinda läbiva auru (vee) kogus kg/s, i' ja i" - auru (vee) entalpia küttepinda sisenemisel ja sellest väljumisel kJ/kg Qr.k - küttepinna poolt kiirgusega koldest vastuvõetud soojushulk, kJ/kg või kJ/m3. Õhueelsoojendis õhu poolt vastuvõetud soojushulk:
mis on selle trükiviisi eelised ja puudused. kuumutatud klišeega surutakse foolium vastu toodet, kuumusega eraldub fooliumi kandekilelt metalliku kiht ja kleepub materjalile rükkimise tehnoloogia on lihtne. Trükiseade kuumutatavale pinnale kinnitatakse liimiga või poltidega klišee. Trükivormi ja trükitava materjali vahele asetatakse foolio. Klišee surutakse materjali vastu ja väikese ajavahemiku järgi eemaldatakse materjalist. Peale kuumutatava taalri tõstmist tõmmatakse foolio edasi järgmise tõmmise teostamiseks. Kuuma fooliotrükki kasutatakse mitte ainult polügraafias, vaid ka tööstuslikes eesmärkides 31. Kuidas toimub siiditrükk? Mis on siiditrüki eelised võrreldes teiste trükitehnoloogiatega? Siiditrüki kasutusalad tänapäeval Siiditrükk on trükkimise meetod, kus värv kantakse trükitavale materjalile läbi peenikese võrgu (siidi), mis on pingutatud raamile
sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. Festoonis, aurutuskimbus, auruülekuumendis või ökonomaiseris kuumutatava keskkonna poolt vastuvõetud soojushulk: Q = D / Ba (h - h ) - Qr .k " ´ 13-11 Kus: Q- kuumutatava keskkonna pool vastuvõetud soojushulk kJ/kg või kJ/m3, D on küttepinda läbiva auru (vee) kogus kg/s, h' ja h" - auru (vee) entalpia küttepinda sisenemisel ja sellest väljumisel kJ/kg Qr.k - küttepinna poolt kiirgusega koldest vastuvõetud soojushulk, kJ/kg või kJ/m3. Ba - arvutuslik kütuse kulu, kg/s või m3/s. 16
painderaadius kolm toru läbimõõtu. Väiksema läbimõõduga torusid, millel on suur painderaadius võib painutada külmalt (paksuseinalised täidiseta, õhukeseseinalised täidisega). Kuumalt painutatakse torusid tavaliselt täidetult. Ettekuumutatava osa pikkus oleneb paindenurgast ja toru läbimõõdust ning määratakse valemiga d L= 15 kus L on kuumutatava osa pikkus mm; - toru paindenurk kraadides; d - toru välisläbimõõt mm. Praktikas võetakse kuumutatava osa pikkus järgmiselt: painutamisel 900 nurga alla 6d, 600 nurga alla - 4d, 450 nurga alla - 3d. Toru tuleb kuumutada kuni kirsipunase värvuseni. Painutuse õigsust kontrollitakse sablooni või etalontoru järgi. Käsitsi painutamisel kasutatakse mitmesuguseid lisaseadmeid (joon. 97), enam levinud on torupainutus rullid. Toru kuumalt painutamine
𝐸0=σ0 ∗ 𝑇 4 ,W/m2 I = εσ0·T^4,W/m2 𝑑𝑄 Keha kiirguse intensiivsus tasapinnalt: I=𝑑𝐴 , W/m^2 𝐼0 = σ0·𝑇 4 ,W/m2 39. Soojusvahetite põhitüübid. Soojusvahetite arvutus. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt teisele. Põhitüübid: Rekuperatiivne, regeneratiivne, segunemissoojusvaheti Soojusbilans: Q1=Q2+ ∆Q kus Q1 , Q2 – kuumutava keskkonna poolt loovutav ja kuumutatava keskkonna saadav soojushulk, W ∆Q – soojuskadu ümbruskeskkonda, W Soojusvaheti arvutus: Q = kFΔ𝑡𝑚 , W kus k – soojusläbikandetegur, W/(m2·K), F – soojusvahetuspind, m2, ∆tm – keskkondade keskmine temperatuurivahe, C ∆t −∆t ∆t 𝑚 = 𝑠 ∆𝑡𝑠 𝑣 𝑙𝑛 ∆𝑡𝑣 40. Kütused. Kütuste liigitus. Kütuse koostis. Kütuse kütteväärtus. Kütusteks loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi:
Täpsema temperatuuri mõõtmiseks termopaari külmad otsad vaja termostateerida so. hoida 0 0C juures, vastasel juhul selle näidule tuleb lisada külma otsa temperatuur. Suuremõõtmeliste või liikuvate detailide kuumutamisel leiavab kasutamist kontaktivaba temperatuurimõõtmise meetod optilise püromeetriga, joon. 15.1b. Nagu see nähtub skeemist, meetodi põhimõte seisneb mõõdetava pinna ja kalibreeritud spiraali tooni (värvi) võrdlemises. Mõõtmise tulemused sõltuvad kuumutatava materjali pinna seisusest; tagikiht või pinnamustused võivad tunduvalt moonutada kuuma pinna tooni, mis mõjutab mõõtmise tulemustele. Termotöötluse defektid Kõige sagedamini terase karastamisel ilmnevad järgmised defektid: puudulik kõvadus, pehmed täppid, suur haprus, süsiniku väljapõlemine ja pinna oksüdeerimine ja lõpuks detaili deformeerimine ja pragunemine. Selle põhused võivad olla väga erinevad: vale
annaabi.ee 
