Et kirjutada erapooletuid uudiseid, peavad olema ajakirjanikud sõltumatud. Igasugune kingituste ja muude soodustujste vastuvõtmine vähendab tema usaldusväärsust. Ebaeetiline on levitada uudiseid, mis on vastuolus tema isiklike tõekspidamistega. Ajakirjanduses hoitakse arvamused ja faktid enamasti kindlalt lahus. Tihti on väljaandes märgitud, kas tegemist on uudise või arvamusega. Ajakirjanikud peavad ettevaatlikult käituma rahvuse, rassi, religioossete või poliitisliste kuuluvuste ning soo rõhutamisega. Kui nad ilmutavad ebaõiget informatsiooni, tuleb alati avaldada ka parandus. Muidu tekib lugejatega probleem. Ajakirjanike õlgadel lebab väga suur vastutus ja kohustus. Kuid tihtipeale satuvad nad ka ohtlikesse piirkondadesse. Igal pool on hetkel ärevad ajad. Küll toimuvad sõjad, rahutused jm. Ilma ajakirjanike riskimisteta elaksime me pimedas ja kinnises maailmas mitte midagi teades.
2: tuleb eemaldada sõltuvused kandidaatvõtme osadest, teha nt kaheks tabeliks, kus üks on teisega seotud välisvõtme kaudu 3: tuleb eemaldada ülekanduvad sõltuvused ja nende kohta teha eraldi tabelid, mis oleks seotud välisvõtmete kaudu Boyce/Codd: tuleb eemaldada sõltuvused mõne kandidaatvõtme mingist osast 4: tuleb luua vajalikud vahetabelid iga kuuluvuse jaoks eraldi mitte üks vahetabel kõigi kuuluvuste jaoks 5: ühendamissõltuvused tuleb teha eraldi tabeliteks, et poleks andmete lisamise ja kustutamise anomaaliaid. Nt kolme veeruga tabelist teha kolm eraldi kaheveerulist tabelit. 6: vaadata, et oleks kõigis relvarites peale primaarvõtme (mis võib olla mitu veergu) max 1 atribuut. Koigi normaalkujude definitsioonid. Noudmised, millele peab relvar vastama peale teatud normaalkujule viimist.
Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa rääkinud ka teadvuse probleemi lahkamisel. Ta on oma paljude tiitlite, kuuluvuste ja aunimetuste hulgas ka TÜ audoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Ta on maailmas tsiteerituim eesti teadlane. a) Semantiline mälu on igal hetkel mitteaktiivne aga esimesel vajadusel valmis ärkama. Unustamine on vähene, semantiline mälu on püsiv. Mõisted, reeglid, teooriad, tähendused. Üldised faktilised teadmised maailma kohta. Ei ole seotud isklike mälestustega. Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis