jumalikku ilu. Peamised tööd Noormees medaliga, u 1475. Uffizi galerii, Firenze Kuningate kummardamine, 1482. Rahvusgalerii, Washington Venuse sünd, u 1484. Uffizi galerii, Firenze Kevad, u 1480. Uffizi galerii, Firenze Venuse sünd Poolesaja Bottiselli säilinud teose hulgas on maal, mis kujutab antiigi müüti Venuse sünnist, tema peateos. Seda teost tohib mõnes mõttes pidada renessansi esimeseks maaliks ja tema Venust renessansi võidu kuulutuseks maalikunstis. Renessansiajal, mil itaallased nii kirglikult püüdsid taaselustada Rooma omaaegset kuulsust, muutusid antiikmüüdid haritud ilmikute hulgas populaarseks. Rikas kaupmees Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici tellis Boticellilt maali oma maamaja tarbeks. Kas ta ise või keegi tema õpetatud sõpradest ilmselt selgitas kunstnikule, kuidas antiikajal oli kujutatud Venuse tõusmist merest. Neile õpetatud meestele oli tema sünd
Peamised tööd Noormees medaliga, u 1475. Uffizi galerii, Firenze Kuningate kummardamine, 1482. Rahvusgalerii, Washington Venuse sünd, u 1484. Uffizi galerii, Firenze Kevad, u 1480. Uffizi galerii, Firenze Venuse sünd Poolesaja Bottiselli säilinud teose hulgas on maal, mis kujutab antiigi müüti Venuse sünnist, tema peateos. Seda teost tohib mõnes mõttes pidada renessansi esimeseks maaliks ja tema Venust renessansi võidu kuulutuseks maalikunstis. Renessansiajal, mil itaallased nii kirglikult püüdsid taaselustada Rooma omaaegset kuulsust, muutusid antiikmüüdid haritud ilmikute hulgas populaarseks. Rikas kaupmees Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici tellis Boticellilt maali oma maamaja tarbeks. Kas ta ise või keegi tema õpetatud sõpradest ilmselt selgitas kunstnikule, kuidas antiikajal oli kujutatud Venuse tõusmist merest. Neile õpetatud meestele oli tema sünd sümboolne lugu
Tsivilisatsiooni langust mõisteti religiooni kokkuvarisemisena. Väärtuste maailm (Jumal, armastus, õiglus, tõde) on muutunud lootusetult relatiivseks, inimeste poolt manipuleeritavaks. Ekspressionistliku liikumise algusperiood kuulub Jakob van Hoddise luuletuse ,,Maailmalõpp" (1911) kriitika ja iroonia kodanluse suhtes, kodanliku maailma allakäigu karikeeritud kujutamine areneb G.Heymi, G.Trakli jt luules kogu kaasaegse maailma lõpu ja viimsepäeva kuulutuseks. Ekspressionismi iseloomustab inimese - paatos, üleskutsed ja hüüatused (Oo, Inimene! Ärge tapke Inimest!). Kasutatakse üldistusjõulisi tegelasi- Nimetu, Poeg jms, kaldutakse allegoorilise kujundlikkuse poole. Rõhutatakse, et kõik on ühesugused Inimesed. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet uuenemispüüd, uue inimese ja uue ühiskonna paatos. Poeet on prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljendab seda oma loomingus
tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile. 14. jaanuar on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17. jaanuar) ja pudrupäev (02. veebruar). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks. Saardes on kõneldud: Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pühaks, sellel päeval keetnud perenaine perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv) (http://et.wikipedia.org/wiki/Korjusep%C3%A4ev) KÄÄRDIPÄEV - 17. märts. Kirikukalendris on see püha Gertrudi mälestuspäev. Eestis on seda päeva vähesel määral tähistatud nendel Lõuna-Eesti aladel, millel on kokkupuuteala Lätiga
annaabi.ee 
