A. Grenzein seletas, et Vene keiser olevat eestlastele ''jäädav kuldvara''. Usk Vene tsaaridesse ja Venemaa vägevusse säilis teatud osas haritlastesja rahvas kuni 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini. Kostis hoiatavaid hääli, et eestlased ei segaks end poliitikasse ja oleksid ülimal määral riigitruud. Usk eesti rahvasse ja tema elujõusse oli väike, möödunud sajandi lõpust on teada terve rida nimekategi meeste kurtmisi, mis ennustavad eesti rahvale kadu. Uue ajajärgu kuulutajaiks said aga need, kellest seda kõige vähem oodati - noored 1905. aasta eelses õhkkonnas oli ''Taime'' ringkonnas täielikult kadunud keisritruudus, tunnistati omaks ja propageeriti demokraatlikku mõtlemisviisi ja riigi korda. Noorsoo kaudu hakkas demokraatia-mõte levima ikka laialdasemaisse hulkadesse, valmistades pinda Eesti iseseisvusele. Vilmsi näeme neil aastail aktiivse juhtiva tegelasena ''Taimes'' organiseerimas, kõnelemas ja juhatamas, samuti on ta
· M. Under, J. Semper jt. süvenesid jätkuvalt inimpsühholoogiasse, kujutasid veenvalt indiviidi varjatud siseelu. J. Semperi loomingus (kogu "Tuule-ratas") on tähtis koht kodanikuvastutuse luulendamisel. Luulepildi olustikulise tõetruuduse taotlejad eluläheduse lipu all ammendasid oma võimalused ja andsid kümnendi keskel üsna tihti kunstiliselt väheütlevaid kirjeldusi, sattusid positiivset otsides mõnikord ametliku päevapoliitika kuulutajaiks. · 1930-ndate aastate lõpu eesti luules ilmnev motiivirikkus, erinevatest esteetilistest arusaamadest tekkinud pinge ja sünteesiotsingud osutavad ühe tervikliku arenguperioodi lõppu. Omandatud rikaste kunstikogemustega, vaimse sõltumatuse ideedega ja demokraatliku üldhoiakuga astus eesti lüürika 1940. aastal uude arengufaasi sotsialismi rajamist alustanud ühiskonnas. 25. Proosa 1905-1940
· M. Under, J. Semper jt. süvenesid jätkuvalt inimpsühholoogiasse, kujutasid veenvalt indiviidi varjatud siseelu. J. Semperi loomingus (kogu "Tuule-ratas") on tähtis koht kodanikuvastutuse luulendamisel. Luulepildi olustikulise tõetruuduse taotlejad eluläheduse lipu all ammendasid oma võimalused ja andsid kümnendi keskel üsna tihti kunstiliselt väheütlevaid kirjeldusi, sattusid positiivset otsides mõnikord ametliku päevapoliitika kuulutajaiks. · 1930-ndate aastate lõpu eesti luules ilmnev motiivirikkus, erinevatest esteetilistest arusaamadest tekkinud pinge ja sünteesiotsingud osutavad ühe tervikliku arenguperioodi lõppu. Omandatud rikaste kunstikogemustega, vaimse sõltumatuse ideedega ja demokraatliku üldhoiakuga astus eesti lüürika 1940. aastal uude arengufaasi sotsialismi rajamist alustanud ühiskonnas. 25. Proosa 1905-1940
annaabi.ee 
