TIMM: (mõttes) 26 marga eest kooke- see on ju terve koogi magi! Kas võõrasema sõi salaja kooke? Või oli Ervin see agar koogikunde? TIMM: Kas mu vend on arve peale kooke võtnud? PROUA BEBBER: Sellel on oma osa arves. Aga peamiselt on need koogid läinud hommikukohvi juurde su emale. Või õigemini su võõrasemale. Sa muidugi ei teadnudki sellest midagi, ega ju? TIMM: Siiski! Siiski! Loomulikult teadsin! PROUA BEBBER: Nii ja nüüd kõmbid ilma kookideta koju ja kuulutad, mis ma sulle ütlesin. Selge? (Timm jäi mõttesse.) TIMM: Täna on ju päev, kus mu isa emaga, ma mõtlesin võõrasemaga abiellus. Ja pealegi, proua Bebber, toon ma teile veel täna õhtul raha ära ja raa nende meerullide eest, mis te mulle praegu annate, saate ka! Päris kindlasti! PROUA BEBBER: Sa tood mulle raha ära?... Kust sa selle raha voted? TIMM:Ma murran sisse, proua Bebber! Veevärgi direktori juurde! (Proua Bebber naerab.) (Kodu uksel.)
Arthurile Excaliburi. Lancelot jõuab Erinevused rüütliluulest: 1) vähem õigeks ajaks kohale, et päästa Gunevre ilutsemist; 2) vahel loobutakse muusikast- lõkkel põlemisest ja viia ära oma lossi. ki; 3) elule tõetruum; 4) armastus polnud Seejärel tunnistas ta kuninganna süütust enam peateema, vaid ühiskonna prob- (vääralt) ning kutsus duellile igaühe, kes leemid; jullges vastupidist kuulutad, kuid tegelikult purjetas ta mere taha minema. 10. Linnaromaan Talle järgnesid Arthur ja Gauvain ning kuninga eemalolekut kasutas ära Mordred, XII saj kes üritas trooni hõivata, põhjustades Valdavaks vaimukad õpetlikud lühi- sellega sõja, mis lõpeb kõigi osaliste vormid, kus kritiseeritakse ühiskonda surmaga. Arthur aga jääb legendi järgi
Küll tuleb! Ega see esimene kord ole. Ta on ju mitu puhku ära olnud ja ikka jälle tagasi tulnud! MARGUS (pureldes). Mitu puhku! Kui te temale ülekohut tegite. Tema ei ole nagu teie, tema ei kannata ülekohut, tema veri on teistsugune. See on õrn, lööb kergemini keema, see... Aga seda ei suuda sina ju mõista! MARI. Ah, Margus! Mina ei suuda seda mõista, kuidas sa nõnda tema küljes kinni oled! MARGUS. Ja muidugi ei suuda sa seda. Mine! Ma ei taha sind näha. Kuulutad oma halba unenägu teistele nagu tõtt! MARI (nuttes). Oh jumal, Margus, ma ei näinud und! MARGUS. No siis arvasid sa selle omast peast välja! Mina Tiinat ei jäta. Ja kui ta ka kümme korda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem kui sina! (Ära.) MARI (temale järele). Margus! (Purskab valusalt nutma, käsi ringutades). Margus! Oma hinge laotaksin ma sinu teeraja peale, et aga sinul pehmem astuda oleks! Surra võiksin ma sinu eest, aga libahundile ma ei või sind
annaabi.ee 
