loomulikult piiratud. Lisaks välistele motivaatoritele peaks oluline olema ka positsioonitäitja sisemine motivatsioon, mis peaks toituma rahulolust tööülesannete täitmisel ning mida 1 ühiskond omapoolselt enam kompenseerima ei peakski. Tööjõu oskuste piiramine pärsib kättesaadavate talentide hulka ja ühiskonna tootlikkust, õhutab tekkinud kihtide vahelist vaenu ja ühiskonda kuulumistunnet (Tumin 1953). Kui eliidi positsiooni ja võimu defineerimisel lähtutakse paljuski selle käsutuses olevatest vahenditest (kapitalidest) ja privileegidest, mis viimastega kaasnevad, siis Marxi seisukoht antud küsimuses on kategooriline ja selge: tootmisvahendite ainuomamine on töölisklassi ekspluateerimine, säärane ühiskondlik kord tuleks asendada sotsialistlik-kommunistlikuga (Plotnik 2008). Ehkki eliit kujuneb välja igas arengustaadiumis ühiskonnas, on tänasel päeval
Usaldus tähendab seda, et ei esine mingeid üllatusi. Kõige lihtsam oleks meetod kus rääkiv ei avalda enese kohta piisavalt infot, sest ta lihtsalt ei taha ja kui tahetakse rääkida, siis avaldatakse kogu tõde. Tõde on hulga lihtsam meelde jätta. LÕPPSÕNA Inimesed tunnevad igatsust siira tunnustuse järele ja väärtustavad ühiseid vastastikuseid pingutusi ning panuse andmist. Lisaks ütlevad inimesed, et neile meeldib, kui oleks rõõmu ja kuulumistunnet. Tõepoolest, tööjõudlus ja efektiivsus suurenevad märgatavalt, kui inimesed naudivad seda, mida nad teevad, ja kui nende kaasatud olemise vajadus on rahuldatud. Töökoha atmosfäärile on tohutult kasulik, kui regulaarselt leitaks aega ja võimalust keskenduda ühendusele inimeste vahel, ilma vajaduseta tulemusi saavutada. Kui inimesed tunnetavad, et neid on kuuldud ja mõistetud, suurendab see selgust ja tööalast efektiivsust.
Sotsiaalses kontekstis tähendab kaasamine, et igal inimesel on võimalus osaleda kõikides sotsiaalsetes protsessides täiel määral ja võrdselt teistega- algusest peale ja vaatamata individuaalsetele oskustele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, soole või vanusele. “ Kaasamine on midagi, mida ei saa inimeste jaoks teha, vaid see on midagi, milles inimesed saavad olla aktiivselt kaasatud” (Norwich, 1999). Mitmekesisust austades ja väärtustades soodustab kaasamine kogukonna- ja kuulumistunnet ning aitab kõikidel inimestel osaleda igas eluvaldkonnas. Projekti koostajad on lähtunud erivajadusega noorte ja inimeste vajadustest, huvidest ja soovidest. Sport huvitab neid ikkagi, mis sest, et nad võibolla ei saa seda teha päris sellel tasemel, nagu ise sooviksid. Kuid neil on see võimalus seal Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses olemas ja nad saavad seda kasutada. Erivajadusega noored kaasati sinna projekti vaba tahte alusel
annaabi.ee 
