vähendavate lahenduste osas. Kuid ka massile võib ette heita seda, et nad lasevad süsteemil endi elusid juhtida, haarates liialt vähe kinni võimalustest ja õigustest, mida demokraatia ja meritokraatia neile pakuvad. Kuidas teisiti mõista asjaolu, et Keskerakonna valija hindab demokraatlikke põhimõtteid vähem oluliseks kui eestlaste keskmine hinnang seda on, ehkki suur osa erakonna valijaskonnast on just nimelt vaesuse riskigruppi kuulujatest (nt vanem elanikkond, muulased) (Eesti elanike suhtumine…2014)? Enamuse ühiskonnas toodetavatest tuludest loob siiski eliit, kelle investeeringud võimaldavad soodsat pinnast majanduskasvuks, mis üldkokkuvõttes tagab parema eluolu kõigile kodanikele. Seetõttu võiks majanduslikku eliiti vaadelda ka kapitali akumuleerijana, kes investeerib vaid soodsate asjaolude ilmnemisel, kaitstes sellise taktikaga nii kapitali kui
0,117 ehk 11,7%. See tähendab, et mudel kirjeldab 8.4-11.7% varieeruvust kõrgharidusklassi kuulumises. Tabel Classification tabel(a) on vajalik, et teha mudelikohane ennustus gruppi kuulumise kohta. Nt on uuritud kõrgharidusega ja kõrghariduseta inimesi ja Percentage correct alt leiab mõlemate inimgruppide protsendid, et mitu protsenti ennustab see mudel õigesti kõrgharidusega/-ta gruppi kuulujatest. / Näitab, et korrektselt saab järeldada nii suure protsendi osalejate kohta kui vaadata tabeli Classification Table(a) alumist protsenti. Tabel Variables of the equation: Esimese tulba põhjal saab välja kirjutada regressioonivalemi ja viimase tulba põhjal saab otsustada sõltumatu muutuja mõju üle (mida lähemal 1-le, seda väiksem mõjujõud sellel teguril on). + saab vaadata sig'i. Faktoranalüüs
elimineerida tulevase kuriteo- terroriakti - ohu tõttu. 73 Eelnevast on näha, et isikute kinnipidamine ilma konkreetse süülise teota, arvestades vaid isikut kui sellist ning temast lähtuvat ohtu, on Eesti karistusõiguses, kasutusel juba pikka aega. Ja kui näiteks terroristi suhtes on õigustatud tema kinnipidamine nö julgeolekukaalutlustel, siis miks ei võiks see olla õigustuseks ka harjumuskurjategijate suhtes, kes erinevalt terroriühendustesse kuulujatest on ka reaalselt kahjustanud kellegi õigushüvesid ja ühiskonna turvalisust. Karistusjärgse kinnipidamise sarnaste vabaduskaotuslike meetmete kohaldajatele on ette heidetud ka isiku karistamist ühe teo eest mitu korda. 74 Kõnealust meedet käsitletakse aga mittekaristuslikuna see ei ole etteheide toimepandud süüteo eest, vaid vahend reageerimaks isiku ohtlikkusele. Seega ei saa käsitleda karistusjärgset kinnipidamist topelt karistusena. See
annaabi.ee 
