Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa suri varakult ja perekond elas vaesuses. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde- venda, kes surid lastena. Haridus
Esimeses peatükis võtan lühidalt kokku Napoleoni eluloo. Teise peatüki olen jaganud kaheks. Esimeses osas uurin tema sõjakäike Prantsuse revolutsiooni ajal ja paar aastat ennem keisriks saamist. Teises osas uurin sõjakäike tema keisriks olemis ajal. 1. Elulugu Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perkonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines vaesemast väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult kiindumust sõjaajaloo raamatute vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Ta õppis Brienne sõjakoolis ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis
Silmad kalkvel, astub ta isa ette ja kisub tal pilli suu pealt. "Mitte enam, mitte enam, muidu jään haigeks!". Isa ärkab kui transist ja üritab laste mõtteid mujale suunata kuid need aina küsivad kus Mari läks. Üheteistkümnes peatükk: Kui "uus Mäeküla" ametivendade ritta ilmus, ei leidnud need tema küljest midagi korravastast. Kõik uued ja uhked asjad olid tal. Mis nüüd Mäeküla kauba kuulsusse puutus, mida Jaan nii suureks oli kütnud, siis leidis Prillup varsti, et mees oli rohkesti liialdanud. Teadagi, et vana Mäeküla uuele oma müügikohad ilmutamata oli jätnud, ja nõnda pidi uus esipuhku piima, mis turul ära ei läinud, liiga väheste poodide pärast hiljem uulitsatel käest andma. Ent need olid algusraskused, millest Prillup lootis varsti pääseda. Aga rõõmude kauss Tõnu kaalul viibutab nende halbuste kausi kõrgele üles
«Poisid, ma tean, kes on uppunud! Meie!» Nad t undsid end otsekohe kangelastena. See oli hiilgav triumf! Neid leiti puuduvat; neid leinati; nende pärast tunti südamevalu; valati pisaraid, tärkasid süüdistavad mälestused neile vaestele kadunud poistele tehtud ülekohtust, tunti asjatut kahetsust ja südametunnistuspiina; ja mis kõige toredam: kadunud olid kogu linna kõneaineks ja kõik poisid kadeestasid neid, niipalju kui asi puutus sellesse pimestavasse kuulsusse. See oli uhke. Maksis siiski mereröövel olla. Videviku saabumisel läks aurupraam tagasi oma tavalisele tööle ja paadid kadusid. Mereröövlid pöördusid tagasi laagrisse. Nad juubeldasid uhkusest oma uue tähtsuse ja selle hiilgusliku tülina üle, mis nad tekitasid. Nad õngitsesid kalu, valmistasid õhtusööki ja sõid, ja siis hakkasid nad arutama, mis nende kodulinna rahvas mõtleb ja neist räägib. Pildid, mis nad
annaabi.ee 
