veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates
veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm; tervis ja haigu; nauding ja kannatus; ilu ja inetus; jõud ja jõuetus; rikkus ja vaesus; kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt rahulik, vankumatu eluraskustes, kindlameelsus), sest saatusele tuleb alluda. Voorus on omaette eesmärk, mitte ei saada selle eest tasu nt. parema elu näol pärast surma. Ainus lohutus, mis saab osaks sellele, kes elab ja sureb stoa filosoofiat järgides, on uhkus selle üle, et ollakse vabanenud inimese ihulikkusest tulenevatest hirmudest ja minnakse oma vabal tahtel vastu vältimatule ja saatuse poolt toodule (nt
suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu nii arvasid stoikud ei ole ei hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia tundetus, kirgede puudumine). Selliste neutraalsete nähtuste hulka kuuluvad elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus, kõrge päritolu ja madal päritolu. See, mida saab kasutada nii hea kui ka kurja eesmärgi nimel, ei saa stoikute seisukohalt olla hüve. Rikkust ja tervist näiteks saab kasutada nii hea kui ka kurja eesmärgi nimel. Järelikult ei rikkus ega tervis ei ole hüved; õnnelik saab olla ka ilma rikkuse, kuulsuse, tervise, jõu ja muu selliseta. Need nähtused on stoikute arvates tõesti neutraalsed. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õiglus, mehisus ja arukus
annaabi.ee 
