4 Ludwig van Beethoven (2770-1827) Lapsepõlv, õpingud Isalt sai esimesed klaveri- ja viiulitunnid. Oluliseim õpetaja Bonni õukonna organist. Christian Gottlob Neefe. 1783. aastal õukonnaorkestri klavessiinimängija koht. Soovis saada Mozarti õpilaseks. I 1792-1802 Viin, Vabakutseline helolooja. Sai kuulsaks klaverivirtuoosina. varajane looming Kuulmisvaeguse tõttu aus väljenduslaad- jõuline, dramaatiline ja pateetiline. Klaverisonaadid. Soovis saada Haydni õpilaseks. II 1802-1812 Suurem ja tuntuim osa loomingust. Instrumentaalteosed, Loomingu kõrgaeg klaverisonaadid, avamäng, oratoorium, ooper. III 1813-1815 Kriis Kuulsuse ja majandusliku elu kõrgaeg. Olulisi teosed vähe, depressioon. IV 1816-1827 Hiline Täiesti kurt. 5 kaalukat klaverisonaati, töötas oma elu tähtsamate
SEL AJAL KIRJUTAS TA KA OMA 5 KUULSAD KLAVERKONTSERTI, MILLE TA KÕIK ISE ETTE KANDIS. NEED TÕID TALLE KONTSERTPIANISTINA SUURE KUULSUSE NING SAMUTI KA KOPSAKA RAHALISE LISATASU. VIINIS OLI TAL SEDA ERITI VAJA, KUNA TÖÖTAS VABAKUTSELISE HELILOOJANA. ALATES AASTAST 1796 HAKKAS TEMA KUULMINE OLULISELT NÕRGENEMA. TA HOIDUS AVALIKEST BALLIDEST JA SUHTLES VÄHEM, KUI TAVALISELT, KUNA HAIGUS SURUS TEDA VAIMSELT ALLA. KUULMISVAEGUSE TÕTTU KOLIS TA MÕNEKS AJAKS VIINIST ÄRA HEILIGENSTADT'I NIMELISSE LINNAKESSE. SEAL KIRJUTAS TA OMA TESTAMENDI, MILLES KINNITAS, ET JÄTKAB MUUSIKA KIRJUTAMIST KÕIGEST HOOLIMATA. ON TEADA LEGEND, ET KUI TOIMUS TEMA KÕIGE KUULSAMA SÜMFOONIA NR.9 ESIETTEKANNE, SIIS TEOSE LÕPPEDES SEISIS TA RAHULIKULT DIRIGENDIPULDIS JA VAATAS ORKESTRIT JA KOORI. KUID JÄRSKU PÖÖRAS TA ÜMBER JA NÄGI, KUIDAS RAHVAS TORMILISELT PLAKSUTAS. TA MÕISTIS, KUI HEA OLI SÜMFOONIA OLNUD NING VIIPAS RAHVALE.
Kroonilised haigused Järgmised kroonilised haigused on seostatavad suurenenud suitsiidiriskiga: • diabeet; • polüskleroos; • kroonilised neeru- ja maksahaigused ning muud seedeelundite haigused; 11 • luu- ja liigesehaigused, mis põhjustavad valu ja liikumisvaegust; • südame- ja veresoonkonna haigused; • seksuaalhäired. Enesetapurisk on suurem ka liikumis-, nägemis- ja kuulmisvaeguse puhul. Suitsiidirisk suureneb valudega kulgevate ja krooniliste haiguste puhul. SOTSIODEMOGRAAFILISED JA KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sugu Mehed teevad sagedamini enesetappe kui naised. Eestis sooritab enesetapu ühe naise kohta 4-5 meest. Naised teevad aga rohkem enesetapukatseid. Vanus Eestis on enesetappe kõige rohkem keskealiste meeste ja eakate naiste hulgas. Perekonnaseis Lahutatud, lesestunud või vallaliste inimeste puhul on suitsiidirisk suurem
annaabi.ee 
