me ootaksime ja sooviksime. Siis oleks vaja teadmisi, et probleem õigel ajal ära tunda ja abi otsida. Kõigepealt peaks pöörduma perearstile, kes teab, kuhu edasi suunata. Kõige esimese etapina veendutakse, et lapse jaoks oleks loodud igati toetav kõnekeskkond. Seejärel uuritakse, et lapsel oleks kõik kõnelemiseks vajalik füüsiliselt olemas: keel, huuled, suulagi jne. Edasi saab uurida juba aistinguid: nt kui väikelapsel puudub lalin/koogamine, võib see hoopis viidata kuulmispuudele. Tihti võib aga halb kõne või kõne puudumine olla sekundaarne, hoopis põhidiagnoosist lähtuv. (nt ATH lastele on sageli juurde vaja ka teistsugust ravi). Abi saamiseks pöördutakse ka logopeedi poole, kui puudub mõni häälik või häälikuühendite hääldamine pole korrektne. Häälduspuude korral tehakse erinevaid harjutusi huultele ja keelele, et nende lihased muutuksid tugevamaks. Logopeed teeb kindlaks, et millest
aasta sügisest lisandusid lasteaiarühmad ja põhikooli klassid ka pimedatele, sealhulgas liitpuudega pimedatele ja pimekurtidele. Kooli nime saamisel oli eeskujuks maailmakuulus pimekurt Helen Keller. Tartu Hiie Kool Tartu Hiie Kool on HEV laste kool, kus on võimalik kuulmis- ja kõnepuudega lastel omandada põhikooli haridus ning kuulmispuudega koolieelikutel saada koolieelset ettevalmistust. Kuulmispuudega laste osakonda võetakse vastu liitpuudega õpilasi (kuulmispuudele kaasneb vaimne alaareng). Liitpuude korral suunatakse õpilane tema arengut enim soodustavasse erikooli või moodustatakse eraldi klass. (http://www.hiiekool.ee/?id=179&lang=est) SA Haraka Kodu ( http://www.harakakodu.ee/et/home) SA Haraka Kodu peaeesmärgiks on luua Harjumaale intellekti- ja liitpuudega noorte kodu. Süsteem on üles ehitatud nö peremudelile põhinevalt, elatakse kuuekesi koos, olenevalt puude raskusest on noortel iga päev abiks 1-3 ema
Kaie Issak ekstern KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 KURTUSEST Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms. Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne. Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr, pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise kõne omandamisele. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning nürmuse ja kurtuse piiriks 70-80 dB. Absoluutset kurtust esineb harva, enamikul on siiski säilinud reaktsioon tugevale helile.
2. Tutvustada lasteaia nägemust lapse arengu hetkeseisust ning selle toetamise võimalustest. 3. Õpetaja peab olema valmis kõiki lapse kohta antavaid hinnanguid põhjendama (konkreetseid näited, käitumise täpseid kirjeldused) 4. Parem on infot anda järk-järgult ning väga selgelt rõhutada 5. Arenguvestlus peab lõppema kokkulepetega lapse arendamise osas, kokkulepped fikseeritakse kirjalikult. KUULMISPUUE 1. Mõisted: Kuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja vastavat spetsialisti surdopedagoogiks. Kuulmishäiretega inimesteks nimetatakse neid, kelle kuulmine on teatud määral nõrgenenud. Kui kuulmine võimaldab kõne mõistmist, on tegemist vaegkuulja ehk nürmikuga (raske astme vaegkuulmise korral on kuulmislangus 50-70db, need lapsed õpivad tavaliselt erikoolis; keskmine aste on 20-50db, kerge aste 15-20db), nürmikud
puudega)*tasandusrühm (kõnearengu probladega lapsed + spetsif arenguhäiretega lapsed)*meelepuudega (nägemisvõi kuulmispuudega lapsed)* arendusrühm (mõõduka, raske ja sügava IQ lapsed)* pervasiivsete arenguhäiretega (autismisepktir häired) **erilasteaiad: nt Nukitsamees Tartus, Õunake Tallinnas KOOLIealised lapsed: **eriklassid (vt slaidilt, nt liikumispuudega, LÕK klass, nägemispuudega jne) **erikoolid (nt kõnepuudega lastele, kuulmispuudele, kehapuudega, Intellektile jne) JÄRGMINE LOENG: Nõustamisteenuse korraldus: (infot saab järgmistes asutustes) HARIDSÜSTEEMis: a)Lasteasutus, kus laps käib (kool, lasteaed) Õptajaad + tugispetsialistid on siis tegelejad, nõustajad.Info jagamine sellekohta, mis edasi saab selle lapsega teha + Info jagamine hindamistulemuste kohta = nõustamine Nõustamine on keeruline valdkond. Raskeks teeb see, et üks osapool on asjasse väga
annaabi.ee 
