Amadeus Tegu oli filmiga, mis kirjeldas Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu läbi Antonio Salieri silmade, kes pidi Mozartist elama üle 30 aasta kauem ning kelle jaoks oli see suurim piin maailmas. Mozart oli igatpidi kadestamist väärt, nimelt oli tal erakordne taktitunnetus ja kuulmisoskus, hämmastav mälu ning oskus lõbutseda. Kõige enam ei mahtunud Salierile pähe see, et poiss oli võrratult andekas. Ta suutis mängida mängleva kergusega nii viiulit kui ka klaverit. Kui Salieri oli Mozartile teinud vastuvõtupala ning noor jõnglane seda esimest korda kuulis, võis ta selle automaatselt teistkordselt esitada, ilma ühegi veata. Ta suutis isegi Salierile nina alla hõõruda erinevaid variante kuidas pala paremini oleks võinud kirjutada.
Lastel on peamiseks kuulmislanguse põhjuseks pärilikkus ning erinevad haigused. Kokkuvõttes võib öelda, et keskmiselt esineb kuulmislangust kümnest inimesest ühel. Kuulmislanguse mõju lapse arengule Igat tüüpi kuulmislangus võib tekitada raskusi. Näiteks ei pea olema täiskasvanu jaoks kerge kuulmislangus probleem, kuid lapse puhul võib kannatada üldine areng. Kuulmislanguse korral saavad peamiselt kannatada kõne areng, kuulmisoskus, kõnekeele areng, akadeemiline võimekus ning sotsiaalne areng ja mina-pildi tekkimine (Reilson, 2005). Kõne arengut kuulmislangusega lapsel mõjutab see, kuidas ja kuna kuulmislangus on tekkinud. Lisaks sõltub areng intellektist, keskkonnast ning kodus räägitavast keelest (Eesti Kurtide Liit, 2007). Kõne võib olla kuulmislangusega lapsele olla kuuldav, kuid ilma tehnilise Suhtumine kuulmislangusesse
Lastel tähendab selles vanuses tihtipeale häälikute kombinatsioon mõnda sõna, näiteks minul oli ,,ll" lill ja ,,nana" vanaema. Tuleks igati julgustada kui laps ütleb näiteks ,,ll" siis naeratada ning noogutades ütlema: ,,See on lill". Niiviisi saab laps matkida ema või isa öeldud sina ning oma kõne arendada. Ka selles vanuses tulevad erinevad laulukesed kasuks. Nüüdseks on juba mitmed laulud talle tuttavad ning püüdes kaasa laulda areneb tema kõne ning ka kuulmisoskus. Kui laps ei ole ennem rääkima hakanud siis 15. elukuuks on ta kindlasti mõne sõna juba ütelnud. Sellel ajal võiks temaga mänguliselt õppida erinevaid sõnu näiteks kehaosi, kodus olevat mööblit või midagi muud sellist. Seda tuleks teha pika aja jooksul, kuid alati mänguliselt, sest muidu võib laps tüdineda sellest. Selles vanuses oleks hea, kui laps saaks mängida omavanuste lastega. Tavaliselt on selles vanuses lapsed väga huvitatud