lahkumisel tuttavast. Esimese eluaasta lõpuks .. on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on võimeline kaasa tundma täiskasvanule (emale) või ka nutvale lapsele. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunnetuslik areng Laps mitte üksnes näeb ja kuuleb, vaid otsib nägemis - ja kuulmismuljeid ning naudib neid. 3-4 kuuselt jälgib laps vabalt pilguga ruumis liikuvaid esemeid. Eksperimendid on näidanud, et 3-kuused eristavad hästi värvust, mahuliste ja tasapinnaliste geomeetriliste figuuride vormi, reeglina eelistatakse heledaid ja eredaid värve. Alates 10.-l2. elunädalast hakkab mõju avaldama uudsus. Kui tuttavate esemete keskele ilmub uus - vormilt või värvilt erinev, keskendatakse pilk kohe sellele. Siinjuures osutub köitvamaks mitte päris uus vaid muutunud stiimul.
Referaat käsitleb järgnevaid teemasid: Füüsiline areng – kirjeldan imiku füüsilist arengut, toon välja kaasasündinud refleksid. Sotsiaalne areng – toon välja imiku sotsiaalse suhtluse, lähedaste inimeste olulisuse imiku arengus, räägin turvatundest, imiku hirmudest ning toon välja emotsionaalsete väljendite arengu kuude kaupa. Tunnetuslik areng – kirjeldan imiku nägemis- ja kuulmismuljeid ning nendevahelist seost. Suhtlemine ja kõne areng - kirjeldan suhtlust imiku ja täiskasvanu vahel, mis on oluline imikuga suhtlemisel ning mida peaks kakskeelses peres imikuga suheldes silmas pidama
vaid on vajalik meeleorganite mõjutamine. Hirmutunnet tekitavad imikueas järsud ja valjud helid, kukkumine ning valu. 4-5-kuuselt hakkab laps eristama lähedasi võõraist. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku ja ka närvisüsteemi arenguga. 1.4.2 Tunnetuslik areng Tänapäeva teadus on jõudnud seisukohale, et inimene on sünnimomendist alates tunnetuslikult aktiivne ja valiv. Juba väga väike laps otsib nägemis- ja kuulmismuljeid ning naudib neid ning 3-4 kuuselt suudab ta vabalt pilguga jälgida ruumis liikuvaid esemeid. Eksperimendid on näidanud, et 3-kuused eristavad hästi värvust, mahuliste ja tasapinnaliste geomeetriliste kehade vormi. Üldiselt eelistavad lapsed heledaid ja erksaid värve. Alates 10.-l2. elunädalast hakkab laps huvi tundma kõige uue vastu. Erinevat liiki liigutuste ja toimingute kujunemisel esemetega tekib nägemisele uus ülesanne laps peab suunama ja reguleerima seda tegevust
Näiteid psühholoogiateaduse uurimisvaldkondadest Aju elektrilise stimulatsiooni poolt tekitatavad kujundid on inimese teadvuses tekkivad muljed olukorras, kus tema ajju on "istutatud" nõelakujulised elektroodid, millest nõrga elektrivoolu läbilaskmisel toimuvaid läbielamusi kirjeldada palutakse. Sellises (sugugi mitte igapäevases) uurimuses ilmnevad aju eri osade erinevad funktsioonid. Ajukoore kuklapiirkonna stimulatsioon kutsub esile nägemismuljeid, oimupiirkonna stimulatsioon kuulmismuljeid, kiirupiirkonna mõjutamine liigutusi. Võrreldavad uuringud ajupiirkondade verevarustuse (lokaalse verevoolu kiiruse) kohta kinnitavad teisel viisil, et inimese erinevate tegevuste korral on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Ambivalentsete (mitmetähenduslike) kujundite loomisega on näinud vaeva eelkõige nägemisillusioonide konstrueerijad. Nad on leiutanud palju olukordi, millistes näivus ja tegelikkus
annaabi.ee 
