jutt häireteta kuulmislangusega isiku vastuvõtjasse. (http://kuulmislangus.weebly.com/fm- suumlsteem.html) Lisaks eelnevatele on leiutatud luu-kuulmisimplantaat (BAHA). Luu- kuulmisimplantaat annab kuulmisvõime inimestele, kellel on väliskõrva ja keskkõrva haigus või arenguhäire, mille põhjustatud kuulmishäiret pole võimalik muude meetoditega parandada. Süsteemi meditsiinitehniline lahendus võimaldab heli viia läbi luu sisekõrva. (Ida-Tallinna Keskhaigla koduleht) Kuulmisabivahendi toel tuleks teha auditiivset treeningut. Mõningaid näiteid treenimiseks (Ojaste 2014): · Harjutada kuulamist eraldi ühe kõrvaga, teise kõrvaga, mõlema kõrvaga korraga (bilateraalselt implanteeritud). · "Kuulmisjalutuskäigud" märgata erinevaid helisid enda ümber. Kaasas on sõber, kes pöörab tähelepanu helidele, mida kuulmislangusega inimene ise ei märka. · Kuulata tuttavaid laule ja muusikat.
Enamasti jääb nende suhtlustase siiski nõrgemaks kui kuuljatel või areneb palju aeglasemalt. Mõlemat abivahendit kasutades tuleb siiski silmas pidada ka seda, et lapsed ei jääks ainult kuulmisabivahendiga, vaid et nad saaksid ka professionaalset tuge. Näiteks logopeedide külastamine aitab kindlasti kõne arengule väga palju kaasa. Sellisel juhul saavad lapsed õppida näteks endale raskeks jäänud häälikute korrektset välja ütlemist. Üldiselt on mõlema kuulmisabivahendi kasutamisel nii head kui vead. Kui kuuldeaparaat võimendab ka taustamüra, siis sisekõrva implantaadiga lastel on raske püsida teemal. Samas mõlemad parandavad tunduvalt laste kõnetaset. 7 Kasutatud kirjandus Crosson, J. & Geers, A. (2001). Analysis of Narrative Ability in Children with Cochlear Implants. Ear & Hearing, 22(5), 381–394 Ertmer, D. J., Kloiber, D. T., Jung, J., Kirleis, K. C
Suhtumine kuulmislangusesse 12 ajju helidena. Väljaspool oleva saatja ülesandeks on signaalide töötlus vastuvõtja-stimulaatorile magneti abil (Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007). Reilsoni (2005) arvates on aga oluline meeles pidada, et mõlema kuulmisabivahendi puuduseks on asjaolu, et nad ei suurenda helisignaali ja taustamüra suhet olukordades, kus kuulmislangusega laps on rääkijast kaugel. Oluline on ka see teadmine, et hääle tõstmine suurendab küll kuuldavust, kuid mitte arusaamist. Ideaalne kaugus kõne kuulmiseks on 15 cm. Kuna praktikas pole see teostatav, siis on heaks lahenduseks FM-süsteem. See on traadita suhtlemisvahend, mis võimaldab rääkijal vabalt