Milline väide on õige? Kommunikatsioonipuude puhul: logopeediline abi ei ole alati hädavajalik probleem võib aja jooksul iseeneslikult mööduda probleemi kõrvaldamine vajab spetsiaalset sekkumist kõneline suhtlemine ei vasta eetikanormidele kõneline suhtlemine ei vasta ühiskonna poolt kehtestatud normidele 11. Õige või väär? Kommunikatsioonipuude korral on tegemist alati kõne funktsionaalsüsteemi kahjustusega. Õige Vale 12. Kuulmispuudega lapsele, kes kasutab kuulmisabivahendeid sobivad lasteaias järgmised rühmaliigid: arendusrühm tasandusrühm tavarühm sobitusrühm 13. Õige või väär? Foneetilise häälduspuude korral on tegemist kõneliigutuste realiseerimise raskustega. Õige Vale 14. Afaasia puhul on tegu kõne funktsionaalsüsteemi kujunemisega lagunemisega arenematusega hääbumisega 15. Alaalia jaotub totaalne alaalia sensoorne alaalia motoorne alaalia monosensoorne alaalia 16
töötatud FM-süsteem, mis vähendab liigset taustamüra. Koolides on aga oluline osa kuulmislangusega õpilase abistamiseks spetsialistide olemasolu. Kahjuks selgus riigikontrolli aruandest, et tavakoolides on liiga vähe logopeede ja psühholooge. Õpikeskkonna soodustamine Paremate tulemuste saavutamiseks peab kuulmislangusega õpilasele looma sobivad tingimused. Oluliselt segab õpilase edukust halb akustika ning igasugune taustamüra. Lisaks peaks soodustama kuulmisabivahendeid kasutamist neil õpilastel, kes neid kandma peavad. Riigikontrolli auditi aruandest (2006) selgus, et õpikeskkonna tingimused koolides, kus õpib kuulmislangusega õpilasi, on suhteliselt kehvad. Järgnev tabel annab ülevaate, mida on neis 52 tavakoolis, kus väidetavalt õpib kuulmislangusega õpilasi, parema keskkonna loomiseks ette võetud. Suhtumine kuulmislangusesse
Ka tõsise vaimse alaarengu korral tuleb kindlaks teha lapse oskuste hetketase ja lähima arengu tsoon ning mitte piirduda tõdemusega, et lapsel pole mitte ühtegi oskust eakohasel tasemel. Põhiliseks, millega kuulmispuudega laste uurimisel peab arvestama, on nende suhtlemise iseärasused ja verbaalsed oskused. Suhtlemisviisi alusel jagunevad kuulmispuudega lapsed kaheks rühmaks - kurdid, kes suhtlevad viipekeeles ja kuulmislangusega lapsed, kes kasutades kuulmisabivahendeid suhtlevad sõnadega. Kurdi lapse uurimiseks on vajalik viipekeele oskus, kui seda pole, siis peab kasutama tõlgi abi. Kui pole päris selge, mida laps on võimeline kuulma, siis tuleks uurimisel kasutada väga erinevaid suhtlemisviise veendumaks, et laps saab juhistest aru ning on võimeline kaasa töötama - kõne, viiped, zestid, pantomiim, kirjutamine, sõrmendamine, joonistamine. Potentsiaalsed ohukohad kuulmislangusega laste uurimisel: ➧Kuulmislangusega lapsed
annaabi.ee 
