Vahutamise vhendamiseks kasutatakse: survestatud gaasiga ruumi, surverngaid, lilisandeid. Adaptiivne amort: juhtiakse juhtarvutiga, mis muudab klappide lbivoolutingimusi, mis omakorda jikuskarakteristikut. Vedrustuse liigendid: kasutatakse vedrustuse elementide hendamiseks ja hoobade kinnitamiseks raami klge. Puksliigend: koosneb kokkusurutud deformeeruvast elemendist(kumm, plastik), mis on pressitud vlis- ja sisevru vahele. Tagab prdliikumise hes tasapinnas. (Kuulliigend mitmes tasapinnas). Juhtsild: pratavate ratastega sild. Mittevedava silla laagrislm: kasutatakse kahe koonusrulllaagriga laagrislmesid. Laagriltku saab reguleerida. Vedava silla laagrislm: kasutatakse sisevruga prlevat veovlli. Laagriltku reguleerimise vimalus sltub konstruktsioonist. Sltuva vedrustusega vedav sild: tielikult koormatud veovll on lisaks mootori veojust tingitud vndemomendile koormatud ka rattale mjuvast paindemomendist.
Põikstabikad,amortisaatorid. Esitellikute konstruktsioon on keeruline,sest see, peab õõtsuva ülesande juures täitma ka pööramisülesannet. Talaga tagavedrustus toetub lehtvedrude,keerdvedrude ja amortisaatorite abil. Balansiirvedrustus leevendab balansiiride ja vedrude abil sildade liikumisi ja on toestatud reaktiivvarrastega. PÜSIKIIRUSLIIGEND Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud. 1.põiktala 2.reguleerlehed 3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6.ketaspidur 7.puhverpadi8.alumineõõtshoov 9.alumise õõhthoova telg koos puksidega. 10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild.
Mõlema õõtshargi ja käänmiku vahel on kuulliigendid, mis lisaks käänmiku pööramisele võimaldavad ka harkidel õõtsuda. Suurematel sõiduautodel ja veoautodel kasutatakse ka käänmikupoldiga telikuid. Nende iseärasus on õõtsharkide vahele paigutatud püstmik, mis ei pöördu. Suuna muutmiseks pööratakse. Esiveoga autodel on enamasti McPhersoni küünalvedrustus. Selle iseärasuseks on ülemise õõtshargi puudumine. Käänmikku ja alumist harki või hooba ühendab sel juhul kuulliigend, kuid käänmiku ülemine ots on amortisaatori silindriks, mis saab pöörduda ümber kolvivarre. Vedru paikneb käänmiku ja auto kere vahel. Kere samasse kohta on kinnitatud ka varre ülemine ots. Hüdropneumovedrustuse korral, saavutatakse vetruvus gaasi kokkusurumisega hüdrosilindri peal olevas ruumis, mis on tööõlist diafragmaga eraldatud. Iga vedrustuselemendi sees on õlivoolu takistav klapp ning eraldi amortisaatorit vaja ei lähe. Soovi korral võib õli
annaabi.ee 
