Reagan oli USA eesotsas kaks järjestikust ametiaega alates 1981. aastast. Tema esimene ametisseastumise avalik pöördumine toimus 20. jaanuaril 1981. aastal ning see algas dramaatilisel moel. Ajal, mil Reagan pidas ametisseastumise kõnet, vabastati 444 päeva Iraani poolt pantvangis hoitud 52 Ühendriikide sõdurit. Kõigest 69 päeva pärast ametliku ametiaja algust langes Reagan peaaegu atentaadi ohvriks, kui John Hinckley presidenti tulistas ning raskelt haavas. Reagan aga taastus kuulihaavast kiiresti ning jätkas pärast haiglast väljasaamist presidentuuri. Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan Ühendriikide sõjaväge ning suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Presidendina uskus Reagan indiviidide vabadusse ning viis läbi poliitikat, mis taaselustas USA majandust, muutis sisepoliitika suundi ning panustas Külma sõja lõppemisse. Reagan nimetati teistkordselt ametisse 20. jaanuaril 1985. aastal. Teisel ametiajal keskendus
kes oli talle ka seda arsti soovitanud. Vincenti algne mulje Dr. Gachenist oli see, et too on temast vaimselt veel haigem. Hoolimata oma vaimsest ebastabiilsust jätkas Vincent van Gogh hoogsalt maalimisega olles Auvers-sur-Oise 's maalis ta kokku 70 maali. Olles rusutud oma vaimsest haigusest, võimetusest maalida, üksindusest ja depressioonist kõndis Vincent van Gogh olles 37 aastane põllule ja tulistas ennast revolvrist. Vincent ei surnud kuulihaavast ja kõndis peale seda, mõistmata, et see kuulihaav oli surmav, kõrtsi. Ta suri seal kaks päeva hiljem, kui ta vend Theo oli ta kõrval. ,,Kurbus kestab igavest" need olid Theo väitel Vincent van Goghi viimased sõnad. 2 Igaviku väravas 1890 3 Doktor Gacheti portree 1890 Kokkuvõte Enamus Vincent van Goghi elust oli üksildane, puudusid inimlähedus ja korralik puhkus. Raevukas töötempo, ebapiisav toitumine ja väljaravimata haigused tegid asja ainult hullemaks.
2 Elvasse veetud, ülemjuhataja kõne kuulatud, läks soomusrong nr. 3 lõnuapoolsele raudteeliinile valvet pidama. 23. jaanuaril alagas uus pealetung, kus osalesid kõik 4 tolleaegset Eesti soomusrongi. See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten August Vollmann ja leitnant Georg Eduard Roosmann. Vigastada sai kapten Parts, kes sai kuulihaavast veremürgituse ning sai terveks alles aprillikuu lõpus. Mindi edasi Valga poole. 30.-31. jaanuar olid soomusrongid raudteesildade prandusel Sangastest lõuna pool. Väike-Emajõe sillast kuni Rautina oja sillani olid punalätlased purustanud viiekilomeetrisel lõigul 5 silda. Soomusrongid pidi Paju mõisa vallutamisel appi minema, kuid Kuperjanov ei oodanud neid ning maksis nii enda, kui ka oma alluvate eluga. 1
annaabi.ee 
