peeti vaimse ja sotsiaalse elu peamiseks tõkestajaks. Usundilisi vaateid püüti ümber kujundada loodusteadusliku maailmakäsitluse alusel ja asendada nn loomuliku filosoofilise religiooniga (deism). Võideldi materialistliku metafüüsika eest. Voltaire`i elust Voltaire(1684-1778) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Voltaire, õigemini Francois Mrie Arouet, sündis. Juba nooreas liikus ta Pariisi kõrgeis seltskonnaringides, kus imetleti tema teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale maapakku. Seal viibis aastatel 1726 1729 ning vaimustus Inglismaa vabamast elukorrast, kirjandusest ja teadusest
Need omadused pole vajalikud mitte ainult edukaks kasvatuseks, vaid neil on väga tugev mõju kasvatusele üldse. Kasvatuses on need paratamatud sellepärast, et need tingivad korraliku ja alandliku meelelaadi. Kui laps on harjunud kuuletuma oma vanematele, allub ta meelsasti mõistuse reeglitele ja seadustele ka siis, kui ta saab vabaks ja iseenda peremeheks, sest ta on kord juba harjunud mitte tegema oma tahtmist. Kuulekus on nii tähtis, et tegelikult pole kasvatus mitte midagi muud kui kuuletuse õppimine. Kuulekuse sisendamine lastele ei ole väga lihtne. On täiesti loomulik, et hingel on oma tahtmised, ja kui asja ei aeta esimesel kahel aastal õigesti, siis hiljem on eesmärki saavutada raskevõitu. Esimeste eluaastate eeliseks on ka see, et siis saab kasutada vägivalda ja sundi. Aastataega 4 unustavad lapsed kõik selle, mis nendega varases lapsepõlves tehti. Kui siis õnnestub lapselt
Samast räägib ka positivism 19. saj. Üks võimalus ühiskonda kirjeldada (Sotsioloogiline arusaam). Vastanduvad arusaamad seisukohal, et tekst on reaalsest elust täiesti sõltumatu üksus. Tegemist subjektiivse reaalsusega, subjektiivselt nähtud maailmaga. Iseloomustab 20. saj kirjandusteadust, nt uuskriitika 1920-ndatel Usa-s alguse saanud teksti kriitiline vool. Teksti puhul rõhutati, et seosed autori ja ajalooga puuduvad iseseisvalt. Uurib teksti vormilist aspekti, nt kuuletuse keelt mida ta sellega teeb, kuidas luuakse rütmi jne. Teksti autonoomsust rõhutab ka strukturalism/ samuti poststrukturalism. Väidavad, et peale teksti ei olegi midagi tõelist. Kõik meie teadmised ja arusaamad on keelest tingitud. 6.Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid ja millest nad lähtuvad Uuskriitika (New Criticism) - Tekkis 1920.- 30. astatel Ameerikas ja Inglismaal. Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest. Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading:
annaabi.ee 
