polegi oma arvamust ega tahet. Järsku muutusid nad isiksusteks, kellel oli väärikus, tunded, mõtted ja kes hakkasid esitama ebamugavaid küsimusi. Kõik totalitaarsüsteemid on saanud oma võimu vaimu murdmisest. Nii nagu natsi- Saksamaal hävitati kõigepealt mõtlev ja vastuhakkav vaimueliit, siis sama juhtus ka Eestis. Siberisse saadeti õpetajad, pastorid, haritlased. Rahva vaim oli murtud ning edasi sai massi hoida kuulekana hirmu abil. Hirmu toitsid eelnevad kogemused, mis kellegi lähedastega olid juhtunud. Tulles tagasi filmi juurde, siis ka siin oli vaja mitte ainult mässajat karistada, vaid ka olla teistele õpetuseks ja hirmutuseks. Alatuim ja lootust ära võtvaim asi oli see, kui murti inimese vaim. See, kes varem oli olnud särav isikus, muudeti elutuks tombuks, kes vaid vegeteeris. See oli patsientide jaoks karmim õppetund, kui lihtsalt McMurphyt karistada. Nüüd oli see ,,elav
Kõik, millest kirjutatakse, tuleb ise läbi elada, sest ainult see annab lugejale võimaluse kirjanikku täielikult kirjanikku mõista. 1880ndail sai Ibseni loomingus alguse uus periood - kirjanduslikku tegevuse kulminatsioon - valmis 12 näidendist koosnev tsükkel. "Ühiskonnatoed"(1877) käsitleb kaasaja ühiskonna tugevaima liikme alatuse ja väärituse probleemi. "Nukumaja"(1879) käsitleb abieluprobleeme. "Kummitused"(1881) - naine jääb kuulekana valitsevale moraalile perekonda ka siis, kui see on saatuslik nii talle kui ka järeltulevale põlvkonnale. "Rahva vaenlane"(1882) käsitleb jällegi vale ja tõe kokkupõrget. "Metspart"(1884) - esiplaanil kutsumuse, isiksuse terviklikkuse probleemid. "Naine merelt"(1888) - paralleelsed jooni "Nukumajaga". "Hedda Gabler"(1890) - jätkub huvi naise hingeelu vastu. 1891.a. pöördus Ibsen tagasi Kristianiasse. Valmisid 4 viimast näidendit:
1950. aastal juhtus midagi täiesti ootamatut: õde Teresast sai ema Teresa. Paavst kinnitas tema taotluse õnnistada kõrgeimal tasemel sisse uus ordu, mille ta nimetas Tegeva Armastuse Saadikute orduks. Üle saja aasta polnud Vatikan lubanud ühegi kongregatsiooni loomist. Vaeste abistajad aga saavutasid aprobatsiooni iseseisva nunnaorduna ja lisasid kolmele kohustuslikule vandetõotusele - elada vaesuses, vallalisena ja kuulekana veel neljanda, ligimesearmastuse tõotuse (Sichtermann, 2004). Ema Teresa asutatud ordusse kuulub tänapäeval rohkem kui 2000 õde. Juba 1990. aastal oli ordul 450 keskust enam kui sajas riigis. Praegu võtab ema Teresa algatatud tööst osa üle 4000 inimese kogu maailmas. Umbes neljakümne aasta eest alustas see naine võitlust enneolematu viletsusega, ka väljaspool Indiat. 1965. aastal asutas ta esimesed ordu harud Corocotes ja Venezuelas, 1967 järgnesid Colombo ja Sri Lanka