mõtlemise arengu vahel ning tõstab palju suuremal määral esile sotsiaalse suhtlemise olulisust arengus, kuna see mõjutab nii keelt kui mõtlemist. 10.KAS INIMESE VÖIMED SÖLTUVAD SOOST? Inimeste erinevate vimete uuringutest on teada, et naised tunnevad end vabamalt verbaalseid vimeid vajavate ülesannete puhul, mehed matemaatiliste ja visuaal-ruumiliste vimete puhul. Naised ilmutavad ten olisemalt valmisolekut abistavaks k itumiseks, on vastuvtlikumad sotsiaalsetele mjudele ja kuulekamad grupile, mehed on iseseisvamad ja agressiivsemad. Sugude vahel on erinevusi ka stressiga toimetulemise viisides ja probleemide lahendamise viisides üldiselt, seksuaalk itumise eelistustes, mitteverbaalses k itumises, ametite ja hobide eelistamises.
4. Sotsialistlik maailmasüsteem - millal ja kuidas kujunes? sots. riikide rühmad, iseloomulikud jooned sots. riikidele, NSVL riigijuhid (+ lühiiseloomustus). Millal ja kuidas kujunes? 1917 NSVL-s. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem.Kommunistide võimu all oli13 riiki. Elbe jõest Saksamaal kuni Vaikse ookeanini ja Põhja-Jäämerest Lõuna-Hiina mereni. Rühmad: 1) Sotsialistlik sõprusrühmitus-kõige kuulekamad NSVL-le.( Saksa DV,Poola,Ungari,Kuuba). 2) Sotsialistlikud riigid-ei kuuletunud nii palju ( Hiina,P-Korea,Laos).3) Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- Aasia,Aafrika arengumaad. Iseloomulikud jooned: 1)Võim kommunistliku partei käes ( juht peasekretär või Esimene sekretär). 2)Majandus riigistatud ( plaanimajandus) VNM. 3)Kultuur ideoloogilise kontrolli all. 4) Suur roll sõjaväel VLO. NSVL riigijuhid: Stalin (1922; 1924-53),
riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Esimene sotsialistlik riik oli NSV Liit. Teine riik oli Mongoolia 1924. Ida-Euroopa riigid muutusid sotsialistlikeks peale Teist maailmasõda NSV Liidu "kaasabil", st. Punaarmee ja julgeolekuorganite abil aidati kohalikud kommunistid võimule. Võib eristada kolm sotsialistlike riikide rühma- I rühm: nn. sotsialistlik sõprusühendus (10 riiki) need olid kõige kuulekamad NSV Liidule: NSV Liit, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Kuuba, Mongoolia, Vietnam. II rühm: väljaspool sotsialistlikku sõprusühendust olevad sotsialistlikud riigid, mis olid vähem kuulekad NSV Liidule: Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania, 1975 lisandus Laos. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josip Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika
aastal aga Venemaa allkirjastas selle alles 2000.aastal. Pingelõdvendus - pingete vähenemine demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vahel aastatel 1969-73/79. Kolmas maailm - piirkond maailmas, mis on maha jäänud heaoluriikidest ja sotsialistlikest riikidest. Gerontokraatia - vanurite võim NSVL-is. NSVL - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Sotsialistlik sõprusühendus - sotsialismimaad, mis olid NSVL-ga eriti heades suhetes (kõige kuulekamad NSVL-le) NT: SDV, Poola, Tsehhoslovakkia, Kuuba, Mongoolia, Ungari. Dissidentlus - vastupanu riigi ametlikule poliitikale. Stagnatsioon - Nõukogude Liidu suurenev mahajäämus lääneriikidest paljudes eluvaldkondades alates 1970. aastatest.(L.Breznevi valitsemisaeg = seisakuaeg) Plaanimajandus - riik suunab ja kontrollib majandust ning koostab riigile ja igale ettevõttele kohustusliku plaanid NSVL-is. (viisaastaku süsteem)
Korraldusi tuleks esitada alustades lühidal, teraval, tähelepanu nõudvalt toonil, misjärel seda langetatakse ja esitatakse tegelik korraldus kindla, kehtestava hääletooni ja kehahoiakuga. Enesekehtestamise võime ei tugine ainult isikuomadustel, see on oskus ning seda on võimalik õppida. Distsiplineermise juures on väga tähtis keelekasuuse korrigeerimine. Õpetaja peaks aru saama, et mida vähem ta kasutab ,,ära tee" seda kuulekamad lapsed on. Neile meeldib palju rohkem kui räägid nendega positiivses toonis ehk ,,tee" viisi mööda. Vahtevahel on piisav lihtne ja kindel ,,lõpeta" sõnum. Käsitletud on ka käitumise tagajärgi. Neid tagajärgi on õpetaja klassiga arutanud õppeaasta alguses, kui koostatakse klassireeglistik. Oluline on selgeks teha, et tagajärjed ei ole mõeldud lihtsalt karistamiseks. Õpilased valivad oma
5 kg massiga eksemplare). Kehamass kõigub sõltuvalt aastaajast: talvel on see tänu tagavaraks kogutud ,,talverasvale" tunduvalt suurem kui suvel. Tuhkrutel on tugevalt avaldunud sooline dimorfism: isasloomad on emasloomadest suuremad, mõnikord isegi poolteist kuni kaks korda, neil on laiem ja lamedam koon, suuremad käpad ja tihedam karusnahk. Samuti on isastel ja emastel erinev käitumine: isased on enamikul juhtudel rohkem peremehesse kiindunud, emased on sõltumatumad, kuid kuulekamad ja mänguhimulisemad. Vaatamata sellele, et tuhkrute metsikud sugulased on öise eluviisiga, kohanevad kodustatud tuhkrud oma peremehe elurütmiga kergesti. Nad magavad kaua 12-18 tundi ööpäevas, seejuures talvel tunduvalt kauem kui suvel. Eluviisilt on tuhkrud . poolurulise eluviisiga kiskjad, kes toituvad peaaegu eranditult loomset päritolu toidust. Neil on hästi arenenud meeleelundid, mille seast on suurema tähtsusega haistmis- ja kuulmismeel
annaabi.ee 
