vilju ning korjasid merest merevaiku. Baltlased olid väga töökad ning tänu selele oli neil ka palju vürsti losse. 4. Miks võis Wulfstanil baltlaste kohta rohkem informatsiooni olla kui Tacitusel? V: Wulfstanil võis olla rohkem infot kui Tacitusel, sest enamus oma infost sai ta taanllastelt, kes sõdis läänemere riikidega ning omas palju infot tänu sellele. Samuti reisis ta ise Alfred Suure teose järgi suurele maale nimega Estland. Tacitus teadmised põhinesid aga arvatavasti vaid kuuldustel. 5. Võrrelge Tacituse ja Wulfstani andmeid baltlaste kohta. Missugused sotsiaalsed muutused on toimunud balti hõimude elus alates 1. sajandist? V: Tacitusel oli palju andmeid balti hõimude relvade ja vara kohta, samuti põlluharimise ja merevaigu leiu kohta. Teada on ju, et ta oli huvitatud vaid nende varast. Wulfstan teadis rohkem rääkida nende kultuurist ja tegevusest Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 kohapeal
ja 18. armee peajõud Leningradi ja Volhovi rinnetelt ja võisid end kiskuda lahti jälitavast Punaarmeest ning valguda Pihkva suunas. Major Rebane sai selle lahingu eest esimese eestlasena Raudristi Rüütliristi. Pärast Vashkovo lahingut jõudis armeekorpuse staapi kuuldus, nagu oleks üks 659. pataljoni kompaniidest jooksnud rindelt minema. Üks Saksa kapten armeekorpuse staabist saadeti seda kuuldust ja lugu selgitama. See veendus kohapeal, et kuuldustel puudus alus. 5. kompanii leitnant A. Nuude juhtimisel oli Vashkovo lahingu ajal määratud pataljoni reservi ja viibis kogu aeg külas. Kuna lahing võttis eestlastele soodsa pöörde, ei olnud 5. kompanii rakendamiseks vajadust. Soodeni ja Rebase selgitusil oli see tulemus, et Sooden'i pataljon vabanes ebameeldivast ja igasse toimingusse segavast Saksa sideohvitserist. Peatselt möödusid Punaarmee tankid kahelt poolt Vashkovost. Eestlased olid viimased, kes sealt lahkusid. Rebase ja
see, mis toona oli realiteet, võib täna olla juba vari sellest. Hiiehobune esineb meil just seetõttu põhiliselt ainult ringmängude laulutekstides kui alateadvuslikult talletatud tüvitekst (rahvalauludes esineb mütoloogiline hobu). Eesti rahvalaulutekstidest küll ei ilmne seost hiiehobuse ja haiguse vahel, ent juba see asjaolu, et hiis kui selline on nii Soomes kui ka Eestis samatähenduslik üksus ning kultuskoht, näitab et Hiiehobune ei ole mõni kodutu olevul või kõigest kuuldustel põhinev rändmotiiv. Võib arvata, et saamide lähedane naabrus on peamiseks põhjuseks, et hiiekultus just Soomes on säilitanud ürgsemaid jooni kui Eestis. Eestiski esineb hiiehobuse motiiv pigem põhjapoolsetel aladel, kus kontakid sugulasrahvastega olid tihedamad. Antud vastused on otsitud kiirkorras ja kindlasti vajavad veel süvitsi läbimõtlemist ning lisamaterjali läbitöötlemist. Pigem visandlikud vastusevariandid, mis end ei ammenda.
annaabi.ee 
