toimuvad isegi riikide vahel ja abistavad niiöelda surnud info taastamisel mis on läinud aastatega kaduma. Tänu sellele on võimalik ajalugu kirja panna ning järgnevale põlvkonnale kõike seda edastada mis abistaks neid asju veelgi nutikamalt ning targemalt teha. Kuna kommunikeerimine inimestega on ka väga tähtsal kohal, on muutunud telefonid kõige laiemaks väikeseadmeks igapäevaelus. See võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses. Telefon muudab heli elektrisignaaliks, mis kantakse telefoniliinide või linkide kaudu pika vahemaa taha ning muudetakse seal jälle heliks. Kui inimene kunagi oleks öelnud, et ta suhtleb tulevikus inimesega läbi televiisori siis oleks teda pandud kohe hullumajja sest ei arvatud kunagi selle võimet areneda nii kiiresti. Kuna inimestega tahetakse alati ühenduses olla, siis telefoni algus aastatel toimusid ettetellimused kõnedele, et kellegile helistada sest see oli nagu haruldane nähtus
kloksumine mudas, ise nii salapärane. Kahlad kummisaabastega soos ja püüad ära arvata, kus see häälitseja siis ikkagi on, aga tuulise päeva mühades ei ole see lihtsalt võimalik. Öö viis meid asjale ligemale. Leidsime sooservades lompe, kus kloksuvad konnad andsid juba võimalusi helipildi kompositsioonile mõtelda: tuleb leida solist ning selle vahekorrad liigikaaslaste häälitsustega sealsamas, nii ka teiste kuuldeulatuses olevate konnadega öös. Nüüd sai selgeks, et vee all, põhjajamudas häälitsevate mudakonnade täpset asukohta on lausa võimatu kõrvaga kuulates kindlaks teha ka siis, kui nad lausa su harkis jalgade vahel kloksuvad. Sobiva solisti sobivas ümbruses leidsin pimeduses lõpuks stereomagnetofoni mõõteriista valgustatud numbrilaua kohal võbelevate osutite järgi suundmikrofonide paari abil. Konnad ise jäid nägemata, nemad olid mudas peidus nagu mudakonnale kohane
G 3.1 Andmete konfidentsiaalsuse või tervikluse kadu kasutaja vea tõttu Info ja andmete konfidentsiaalsus või terviklikkus võib kannatada igasuguste inimvigade tõttu. Kaudne kahju tuleneb andmete kaitsevajadusest. Allpool on toodud mõned näited sellistest vigadest. - Töötaja unustab isikuandmeid sisaldavad lehed printerisse. - Konfidentsiaalset infot arutatakse kõrvaliste isikute kuuldeulatuses, näiteks läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju.
puhkevõimaluste tingimused ning tegevused nende tingimuste saavutamiseks ja säilitamiseks. Meetodiga antakse inimtegevusega kaasnevatele muutustele mõõdetavad väärtused ning määratletakse meetmed, mida kaitseala valitseja peaks rakendama. Väljundiks on plaan teatud ala iseloomustavate indikaatorite aktsepteeritavate muutuste ulatuse kohta. Indikaatoriteks on näiteks külastaja kohtumiste arv teiste külastajatega ühe päeva jooksul; vaateväljas ja kuuldeulatuses asuvad teiste külastajate telgid; radade ja teede protsent, kus esineb erosioon ja kõrvalradade esinemine. Planeerimisprotsessi eesmärk on ennetada mõju, kontrollida kasutust ja tegevusi ning vältida kulukaid ja komplitseeritud taastamistöid. Protsessi etapid (vt joonis 1): 1. Piirkonna probleemide ja oluliste küsimuste identifitseerimine; 2. Võimaluste klasside defineerimine ja kirjeldamine (põhineb ROS mudelil); 3
Sõidukilt sõidukile edastatav informat- sioon, näiteks musta jää, järsult pidurdava auto, teetakistuse, liiklusummiku vms kohta. Info teeolude kohta edastatakse auto pardaarvutile, mis annab saadud hoiatava signaali kohtraadio- võrgu kaudu edasi kõigile “kuuldeulatuses” olevatele sõidukitele. • “Infrastruktuurilt sõidukile” – “Infrastructure to Vehicle” (I2V). Kiirtee infrastruktuur on ühenduses mootorsõiduki pardaarvutiga, et maanteekasutajad oleksid paremini informeeritud taristu oludest, muutes liiklemise stabiilsemaks ja ohutumaks.
annaabi.ee 
