On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad. Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva. Kuuldeaparaadid võimendavad helisid. Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga. See on patareide abil töötab elektrooniline võimendi. Kuuldeaparaadist viib plastmasstoru kõrvaotsikusse kõrva sees. Sisekõrva implantaat paigutatakse kõrva taha naha alla. Selles asub väike mikrofon, mis püüab helid kinni. Helid muudab elektrilisteks signaalideks kõneprotsessoriks nimetatav karbike. Signaalid edastatakse sisekõrvale ning juhitakse mööda närve edasi. Kui sõnum jõuab ajusse, tekib sellest heliaisting. Näiteks kannab üks väike 7. Aastane kurdina sündinud
Kahe poolse kuulmislanguse puhul on oluline kasutada ka kahte kuuldeaparaati. Nii kindlustatakse näiteks parem kuulmine, heliallika asukoha määramine, müra parem talumine ning ka heli kvaliteet. (EKLVL) Kuuldeaparaadi valikul tuleb lähtuda mitmest aspektist. Üks olulisemaid on see, kui raske kuulmislangusega on tegemist, sellest sõltub kui tugevat võimendust on vaja. Mida tugevamat võimendust vajatakse, seda suurem on üldiselt ka võimendi ning kõrvasisesest kuuldeaparaadist võib jääda väheks. Koolis käivatele lastele on oluline ka see, kas kuuldeaparaati saab ühendada teiste abivahenditega, näiteks FM-süsteemiga, tänu millele kuuleb laps paremini õpetajat. Kui tegemist ei ole enam väga väikeste lastega, tuleb arvetsada ka sellega, millist mudelit kandja eelistab. Mõni soovib kõrvasisest, et ei paistaks välja, teine soovib aga ilusa disainiga kõrvatagust kuuldeaparaati. Kindlasti sõltub kuuldeaparaadi valik
Kahe kuulmispuudega lapse ema nentis, et kogemusteta vanematel on raske puuet õigel ajal avastada. «Ise hakkasin kahtlustama, et minu tütrel võib olla kuulmispuue, kui sattusin lugema sel teemal artiklit, ja tänu sellele diagnoositi Elleni kurtus juba neljakuuselt,» rääkis Müil. Praegu õpib Eesti esimene implantaadilaps Ellen tavakoolis. Paar aastat vanema poja kuulmises hakkas Müil kahtlema samal ajal, kui avastati tütre kurtus. Talle piisab kuuldeaparaadist ja temagi käib tavakoolis. Müili sõnul on laste kurtust raske kahtlustada, kuna lapsed omandavad oskuse käituda kuuljatena. «Nad tunnevad vibratsiooni, reageerivad näoilmetele ja päris pisikestena lalisevad nagu teisedki lapsed, lisaks võivad mõned arstid öelda, et kaheaastane poiss ei peagi veel rääkima, ja see kõik võib vanemad eksiteele viia,» selgitas Müil. Eestis kaks kooli Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit loodi 1991. aastal ning praeguseks on seal üle 600 liikme
annaabi.ee 
