Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Seega võib tema laul olla kriteeriumiks kuulmisteravuse hindamisel. Vananevale inimesele muutub pöialpoisi häälitsus kuuldamatuks ühe esimese häälena looduses, sest vanaduses kõrv nii kõrgeid helisid lihtsalt enam ei taba. Elatanud inimene ei kuuleks pöialpoisi laulu ka siis, kui see laulaks otse tema kõrva ääres. Pöialpoiss on meie looduses tavaline nii suvel kui ka talvel. Pesitseb pöialpoiss kõigis okas- ja segametsades. Pesa ehitab ta tavaliselt kuusele ja kinnitab selle allarippuva oksa tipuosas oksaharude vahele. Tavaliselt asub pesa üsna kõrgel, 4...17 m kõrgusel. Pesa on suhteliselt
Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Seega võib tema laul olla kriteeriumiks kuulmisteravuse hindamisel. Vananevale inimesele muutub pöialpoisi häälitsus kuuldamatuks ühe esimese häälena looduses, sest vanaduses kõrv nii kõrgeid helisid lihtsalt enam ei taba. Elatanud inimene ei kuuleks pöialpoisi laulu ka siis, kui see laulaks otse tema kõrva ääres. Pöialpoiss on meie looduses tavaline nii suvel kui ka talvel. Pesitseb pöialpoiss kõigis okas- ja segametsades. Pesa ehitab ta tavaliselt kuusele ja kinnitab selle allarippuva oksa tipuosas oksaharude vahele. Tavaliselt asub pesa üsna kõrgel, 4...17 m kõrgusel
Samas liitub sellega kõne. Laps küsib, räägib iseendaga ja seletab, mida teeb, 152 kuidas tegutseb ja mis juhtub. Tegevus saab tavaliselt keelelise vastuse, kõne. Kolmeneljaaastane räägib palju. Vahel tundub, et ta räägib kogu aeg, mõtleb ka rääkides. Seejärel kõne osakaal tegevuses väheneb ja lapse mõtlemistegevus jääb meile kuuldamatuks. Ta teeb seesmist tööd, mõtleb, plaanib, lahendab. Kolmandal eluaastal rikastab laps oma sõnavara, hakkab sõnu käänama ja liidab need kokku 35 sõnalisteks lauseteks. Kujutluste areng loob võimaluse rääkida minevikust, planeerida tulevikku ja jutte. Kolmeaastane hakkab üha rohkem rääkima sellest, mida ta on teinud ja mida kavatseb teha. Olulisteks muutuvad kujutlus ja rollimängud
annaabi.ee 
