üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ning mees jäänd maa ning taeva vahele piigistusse. Küll ta üüdand ning teind äält, aga kedagid pole seda kuuland. Õnneks joudand külamees veel õigel ajal abi. Kas mees edespidi veel tuult pöörma läks, on teedmata. Üldsaaremaalikke jooni Kõige olulisemad jooned on need, mis moodustavad nn Saaremaa aktsendi, mida me tavaliselt ei saa üles kirjutada, kuna tegemist on häälduse eripäradega. Neid me ainult kuuleme. Aktsent seisneb kõnemeloodia, ö- ja e-kasutuse, peenenduse ja lühivälteliste sõnade järgsilpide venitamise ja muude nähtuste koosmõjus.
1245 + 1210 + 1286 + 1263) Üks mees võtnud naise, kes temale sööki valmis teeb ja kodust asja toimetab, kui ta ise tööl käib. Kui pulmad peetud saand, läind mees kottu välja tööd otsima ja käskind naist õhtuks pudru valmis keeta. Naine pand kohe pudrupaja tulele, kui mees kottu ära läind, et õhtuks aegsasti valmis saab. Aga pudrupada hakand naist sõimama: rop, rop, rop, rop, rop, rop. Naine kuuland, kuda pudrupada ikka edasi sõimand; naise süda saand täis, võtnud pudrupaja, viind lehma ette. Lehm 11 söönd: laisk, laisk, laisk. Naine kuuland, kuda lehm laisaks sõimand, ta võtt pudrupaja, viind lamba ette ja ise tapnud lehma ära. Lammas söönd: vedel, vedel, vedel. "Või vedel!" käratand naine ja tapp lamba ka ära; pudrupaja viind ta sea ette. Siga söönd: lits, lits, lits, lits. "Või litsiks sõimab tema
Kui kuningas Minos kuulis, et ateenlased olid leidnud labürindist tee välja, teadis ta, et nad ei oleks seda saanud teha ilma Daidalose abita. Kuningas Minos lasi Daidalose ja tema poja Ikarose vangi võtta ning paigutas nad labürinti. Daidalos valmistas kaks paari tiibu. Nad kinnitasid need oma käte külge ja enne lendu tõusmist hoiatas Daidalos Ikarost, et ta hoiduks mere kohal parajasse kõrgusse, sest muidu võivad tiivad lahti rebeneda, kuna päike sulatab kinnitusvaha. Poeg aga ei kuuland isa ja tõusis järjest kõrgemale. Lõpuks ta aga kukkus ja suri meres. Õnnetu isa aga lendas Sitsiiliasse, kus kuningas ta lahkelt vastu võttis. Minos oli väga vihane ja otsustas Daidalose üles otsida. Ta kuulutas kõikjal, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi ajada läbi keeruka spiraaliga merikarbi. Daidalos suutis selle ülesande lahendada: ta puuris tillukese augu merikarbi kinnisesse otsa, kinnitas niidi sipelga keha külge, pistis sipelga karpi ja sulges selle
annaabi.ee 
