Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid või väikese elektronegatiivsuste vahega elementide aatomid. Kovalentse sideme juures etendab kandvat osa elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside; kõige levinum juhtum) asemel võib olla ka mitu (mitmikside): kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside). Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne (Δx = 0), seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning suurem elektrontihedus on jaotatud mõlema aatomituuma suhtes sümmeetriliselt. Positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed langevad kokku. Niisugust sidet nimetatakse mittepolaarseks kovalentseks sidemeks ehk mittepolaarseks sidemeks.
1.6 Kovalentne side Kovalentne side (ka kovalentside, aatomside, atomaarne side, homöopolaarne side) on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toimel. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside) asemel võib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside), väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside). Kovalentne side moodustub kas ühe ja sama elemendi aatomite vahel või nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus pole Paulingi skaalal suurem kui 1,7. Suurema elektronegatiivsuste erinevusega elementide vahele tekib iooniline side. Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite
Kovalentne side · Kovalentne side ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on uhiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. · Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte valiskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vahemalt uhe uhise elektronpaari. · Uhe siduva elektronpaari (uksikside) asemel voib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) voi vaga harva ka neli (nelikside) voi kuus (kuuikside). · Kovalentne side moodustub kas uhe ja sama elemendi aatomite vahel voi nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus pole Paulingi skaalal suurem kui 1,7. · Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. · Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, voi aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on vordne, seovad molemad aatomid uhiseid elektronpaare vordse jouga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks Polaarne kovalentne side
10. Kovalentse sideme omadused Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side Kovalentse sideme puhul on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide vastastikkusel toimel. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside) asemel võib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside). Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentusest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Metalliline side:
Kovalentne side (ka kovalentside, aatomside, atomaarne side, homöopolaarne side) on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside) asemel võib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside). Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne)
10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside) asemel võib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside) elektronpaari. Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele,
annaabi.ee 
