koolitajale. · Sekretär rääkis 35 kliendist. · Sekretär rääkis 35. kliendist. · 4 päevakorrapunkti arutelu. · 4. päevakorrapunkti arutelu. Arvsõna on käändsõna ja teda saab käänata kõigis 14 käändes. 1: üks, ühe, üht(e), ühesse e ühte, ühes, ühest, ühele, ühel, ... 2: kaks, kahe, kaht(e), kahesse e kahte 3: kolm, kolme, kolme, kolmesse e kolme. 4: neli, nelja, nelja, neljasse e nelja 5: viis, viie, viit, viiesse e viide 6: kuus, kuue, kuut, kuuesse e kuude 7: seitse, seitsme, seitset, seitsmesse · Järgarvud kirjutatakse kas araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 50. aastapäev 1920. aastal 1920.-1930. aastateni XX sajandil III osa. KIRJAVAHEMÄRGID Kuhu panna koma? · TA SAMMUS UHKELT NAGU KUKK. · TA SAMMUS UHKELT NAGU OLEKS TA KUKK KANAKARJA KESKEL. PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI
(hiis, kuus, köis, niis, põis, reis, täis, viis, voos, õis) · rs: rr vaheldusega sõnad, nagu vars · s: n vaheldusega sõnad, nagu küüs VORMISTIKUST: · ains part on tugevaastmeline kons.tüveline t-lõpuline, lõpp on kokkusulanud tüve t-ga ja kirja pandud ühe tähega (hiit, köit, reit, täit, õit) · ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline ja tugevaastmeline vokaaltüvi (kuuesse e kuude, köiesse e köide, niiesse e niide, õiesse e õide) · de-mitmuse vormides, mis on tugevas astmes, on tunnuse t kokku sulanud tüve t-ga ja kirja pandud ühe tähega (hiite, köite, niite, täite) · mitm part lõputa (köisi, põisi, reisi, õisi) · i-mtimus moodustatakse tugevaastmelisest (s säilib), kuid II-vältelisest tüvest (hiisisse, köisis, niisist, õisil) need vormid on vähe kasutusel.
ntKasvas see laps üles ilma ema/emata hellata. Kui põhjal on mitu järeltäiendit, kannab käändetunnust üksnes viimane täiend, nt Umbrohu ühes juurtega, nii väikeste kuisuurtega, peab üles tarima (Kersti Merilaas). Märkus. Eesti murretes ja varem ka üldkõnekeeles esines väga sageli omadussõnalise täiendi ühildumatust muudeski käänetes peale nelja viimase käände, eelkõige sse- sisseütlevas ja alaleütlevas, nt vana kuuesse, vana kuuele, mitmuse omastavas esines ka ühildumatust arvus, nt vana kuubede. 2. Üldse ei ühildu: a) käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosisega- laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses 'erinev, eraldi olev'), joobnud, mäda, sula, ekstra, akuraat, tipp-topp, siiru-viiru, valmis, täis(tähenduses 'täidetud millegagi'), ise (tähenduses 'omaette, eri'), paganama, sindrima jt, nt Ta oskab inglise keelt
annaabi.ee 
