b) kui suur on viienda töötaja piirprodukt? Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 Ülesanne 7 10 punkti Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.kr.) Projekt Kogukul Piirkulu Koguka Piirkas Maanteed ei ehitata u su u 0 0 2 realine 500 500 650 650 150 4 realine 680 180 750 100 -80 6 realine 760 80 800 50 -30 a) Täida tabel
6 b) kui suur on viienda töötaja piirprodukt? 10 Ülesanne 7 10 punkti Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.€.) Projekt Kogukulu Piirkulu Koguka Piirkasu su Maanteed ei ehitata 0 0 2 realine 500 500 650 650 4 realine 680 180 750 100
b) kui suur on 8 . töötaja piirprodukt? 5 Ülesanne 7 10 punkti Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö.Variant 3 Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.kr.) Projek t Koguk Piirkul Koguka Piirkas Maanteed ei ehitata ulu u su u 0 0 0 0 2 realine 500 500 450 450 4 realine 680 180 650 200 6 realine 760 80 780 70 a) Täida tabel
a) mitmenda töötaja palkamisel hakkab toimima kahaneva tootlikkuse seadus? 8 Piirprodukt hakkab vähenema b) kui suur on 8 . töötaja piirprodukt? 5 Ülesanne 7 10 punkti Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.kr.) Projekt Kogukulu Piirkulu Kogukasu Piirkasu Kasum Maanteed ei ehitata 0 0 0 0 0 2 realine 500 500 450 450 -50 4 realine 680 180 650 200 -30
Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 27.Tervailjade ja lina kasvufaasid. 1.Tärkamine 2.Võrsumine 3.Kõrsumine 4.Loomine 5.Õitsemine 6.Valmimisfaas (piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus) Lina 1.Tõusmete ilmumine 2."kuusekese faas" 3.Õiepungade moodustamine 4.Õitsemine 5. Valmimine 28.Kaherealise ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on ka saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvan tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13%). Kuuerealised odrad taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana
Iga alumine lüli on tugevam aga lühem kui järgmine) 5) Loomine (moment kui ülemisest lehetupest ilmub nähtavale õisik) 6) Õitsemine 7) Valmimine (piim-, vaha-, täisküpsus) Lina: 1) Tärkamine ehk tõusmete ilmumine 2) Kuusekese faas 3) Õiepungade moodustumine 4) Õitsemine (selle faasi lõpus lõpeb lina pikkuskasv) 5) Valmimine (roheline küpsus, varajane koldküpsus, koldküpsus, täisküpsus) 28. Kahe- ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvab tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13% terade kogumassist), taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad