(Belgia, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland) kulutasid 60% oma avalikest kuludest heaolule. 1968 loodi tolliliit: sisetollid kaotati, välistollid kolmandate riikide suhtes ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 Lääne-Euroopa tööstustoodang kahekordistus. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. Nii võimas tootmine sai võimalikuks tänu kütuse madalale hinnale. Aastatel 1950-73 maksis Saudi Araabia nafta barrel alla 2 dollari. Kõrge tarbimisnõudlus tõi hinnatõusu. Tööjõupuuduse tõttu oli võimalik palku kõrgel hoida, need tegurid põhjustasid inflatsiooni, mille tulemuseks oli majanduse ülekuumenemine. Tööjõupuuduse leevendamiseks hakati tööle võtma sisserändajaid (nt türklased Saksamaale 1960. aastatel), mis tõi
arenenud kapitalistlikud riigid heaoluriigid, neist 6 (Belgia, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland) kulutasid 60% oma avalikest kuludest heaolule. 1968 loodi tolliliit: sisetollid kaotati, välistollid kolmandate riikide suhtes ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 Lääne-Euroopa tööstustoodang kahekordistus. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. Nii võimas tootmine sai võimalikuks tänu kütuse madalale hinnale. Aastatel 1950-73 maksis Saudi Araabia nafta barrel alla 2 dollari. Kõrge tarbimisnõudlus tõi hinnatõusu. Tööjõupuuduse tõttu oli võimalik palku kõrgel hoida, need tegurid põhjustasid inflatsiooni, mille tulemuseks oli majanduse ülekuumenemine. Tööjõupuuduse leevendamiseks hakati tööle võtma sisserändajaid (nt türklased Saksamaale 1960. aastatel), mis tõi majanduskriisi ajal uusi
rannikualad siiski alalise asustuseta. Keskajal see muutus: 13.-16. sajandini tekkis pidev rannaasustus. Asustuse kasv on jälgitav Lõuna- ja Ida-Eestis, kus külakalmistud sisaldavad palju ehteleide ja savinõukilde. Sisekolonisatsioonist ja rahvaarvu kasvust annavad tunnistust ka järvesetetes ja turbaladestustes leiduv taimede õietolm ning metsapõlengutele viitavad söekübemed. Õietolmudiagrammide põhjal inimmõju loodusele keskaja lõpuks ligikaudu kuuekordistus, 13. saj algusega võrreldes. Väheste uurimistööde tõttu on raske öelda, kuivõrd tugevad olid samalaadsed muutused Eesti teistes osades. Sisse- ja väljaränne: Osa keskaegse Liivimaa elanikest olid sisserändajad. "Sakslaste" osakaalu Liivimaal on hinnatud ligi 1/30, kuid oluline osa neist oli juba sündinud Liivimaal ning seetõttu neid ei saa pidada sisserändajateks. Kõige püsivam kohalik rahvarühm, kelle hülgas enamuse moodustasid sisserändajad olid mõisnikud.
Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, oli EÜ edukas. Teise maailmasõja järel kasvas lääneriikide edukus väga kiiresti. 1968 tolliliidu loomine sisetollid kaotati, välistollid ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 kasvas Lääne- Euroopa tööstustoodang 80 protsenti. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. 1969 Haagi tippkohtumine, otsustati luua Euroopa majandus- ja rahaliit. Suurbritannia, Iirimaa ja Taani liitumine tõstis EMÜ tähtsust märgatavalt, kuid EÜ areng seiskus 1970. aastatel Euroopat tabanud kütusekriisi tagajärjel. Majanduslangus sai alguse Araabia maade algatatud naftaboikotist. Koos nafta hinnaga kasvasid hüppeliselt inflatsioon ja tööpuudus. 1972.a ütlesid norralased referendumil "ei". 1970