* plasmiid toodab valke iseenda kaitseks * plasmiide kasutatakse inimeste jaoks ära, liita võimalik inimese geene, transgeenne organism * gaasivakuoolide abil reguleeritakse kõrgust vees * baktereid saab jagada kuju järgi rühmadeks: - kokid ehk kerabakterid kahekaupa on diplokokid pikas reas streptokokid, tekitavad mädapõletikku sartsiinid kuubikuna stafülokokid e suured kobarad - pulkbakterid e batsillid diplobatsill kahekaupa streptobatsill, kobar kokobatsill nii kera- kui pulkbakter - spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised - keeritsbakterid e spiroheedid, kruvi kujuga - punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad
maailmas. Ka Aafrikas, kus arengutase on kohati nii madal, et puudub tööstus ja suurem tootmine, juuakse näiteks lüpsisooja piima seguna koos sellesama lüpsilooma verega. Verd lastakse ka elavalt loomalt, väikse torkega kaelal asuvasse veeni. Tänapäevane arenenud maade gastronoomia on seevastu arenenud sellistesse peenetesse vormidesse, mis on kohati lausa kummastavad. Näiteks võib tuua molekulaargastronoomia, kus piimasupp võib ilmuda taldrikusse hoopis kuubikuna või jämeda nuudlina. Piim ja piimasaadused on kasulikud, sest need sisaldavad valke, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ning B-rühma vitamiine. Piimasaadustest saab meie organism kuni 75% vajalikust kaltsiumist. Rasvlahustuvatest vitamiinidest sisaldab piim eriti just kasvavale organismile vajalikku D-vitamiini, mis parandab kaltsiumi omastamist. Piima iseenesest, ei peetagi joogiks, vaid söögiks. Kuna piim ise on toit, siis sedagi valmistatakse. Kõiki piimatooteid valmistatakse
· TÄISPIIMATOOTED · PIIMAKONSERVID · VÕI · JUUSTUD · JÄÄTIS 51. Juustu sensoorne hindamine Organoleptilisel hindamisel määratakse juustu omadused kompimis-, maitsmis-, haistmis- ja nägemismeele abil. Organoleptilisel hindamisel jaotatakse juustu kvaliteedinäitajad nelja kategooriasse: · välimus; · konsistents; · augustus ja värvus; · maitse ja lõhn. Proov, mida hinnatakse võetakse juustust kas puuriga, lõigatakse viilu või kuubikuna. Proovitüki temperatuur peab jääma 10...18 °C vahele. Juustu augustust ja värvust hinnatakse visuaalselt, konsistentsi aga sõrme ja pöidla vahel surudes. Maitsele ja lõhnale antakse hinne nuusutamise ja mälumisega. Vigade määramiseks kasutatakse seejuures rahvusvahelist veanimistut. Juuste hinnatakse 5-pallilise skaalaga. 1- väga halb (tugevad vead); 2- halb (märgatavad vead); 3- rahuldav (nõrgad vead); 4- hea; 5- väga hea.
annaabi.ee 
