Reklaamitööstuse ülesanne on täita kauba tootja või teenuse osutaja eesmärke: muuta toode inimestele vajalikuks. Skeem iseenesest on lihtne: esmalt tekitatakse pakutava toote / teenuse vastu huvi, seejärel vajadus ja lõpuks ostusoov. Protsessi paneb tööle aga eelkõige inimeste ahnus ning iga ostuga saadav rahuldustunne. Rahuldustunne on teatavasti sõltuvusttekitav ning selle uuestikogemise nimel sooritatakse üha uusi ja uusi (läbimõtlemata) oste. Lisaks tarbimisele kutsuvatele reklaamidele õhtuavad tarbimissõltuvust veel ka odavad pangalaenud. Ostuvaba päeva ajaloost Kõik, mida me ostame, mõjutab keskkonda. Ostuvaba päev toob välja tarbimise põhilised keskkondlikud ja eetilised valupunktid. Tänapäeval kasutavad arenenud riigid - ainult 20% maailma elanikkonnast - 80% Maa ressursssidest, tekitades nii meeletu keskkonnakahju, viies paigast ära Maa tasakaalu ning lisaks toob selline käitumine kaasa rikkuste ebaõiglase jagamise
oma osalusega (on teksti kaaslooja). Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja. Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele. Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne. Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl ootused sellele, mis tuleb > tekst ei täida alati ootusi > ootuste mittetäitumine e. Vead on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus. Tõlgenuslikud kogukonnad: grupp, kel on sarnane lugemisstrateegia või kogukonna poolt määratud lugejaootused. > kogukond loob teksti
asetseb nende kahe vahel. "Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks alles siis, kui ta on konkretiseeritud, pealegi ei ole konkretiseering mingil juhul sõltumatu lugeja individuaalsest soodumusest /.../ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena." (Iser 1990: 20902091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R. Barthes > tõlgendusteooria, mis avab teksti lõpututele alternatiivsete tähenduste hulgale > vt. Ka autori surma mõiste S
asetseb nende kahe vahel. “Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks alles siis, kui ta on konkretiseeritud, pealegi ei ole konkretiseering mingil juhul sõltumatu lugeja individuaalsest soodumusest /…/ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena.“ (Iser 1990: 2090–2091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R. Barthes > tõlgendusteooria, mis avab teksti lõpututele alternatiivsete tähenduste hulgale > vt. Ka autori surma mõiste S
annaabi.ee 
