Ka igasuguste mürgiste kemikaalide, nagu näiteks õli ja bensiini, maha valamine võib põhjustada peale looduse hävimise ka inimesele halba. Sest kõik maha kallatavad vedelikud imbuvad läbi pinnase põhjavette ja selle kaudu jõuavad nad inimeseni. Sellisel viisil saastunud põhjavett ei saa mitte mingisugustel viisidel kasutada - vesi muutub kasutuskõlbmatuks. Selle kohta võiksin tuua väga hea näite Haapsalust, kus umbes 10 aastat tagasi, Haapsalu nn Konnakülaks kutsutavas piirkonnas, oli tavapäraseks nähtuseks, et mingil hetkel hakkas kraanist koos veega veel õli tulema. Selle tõttu said inimesed päris mitu pesumasinatäit pesu kasutuskõlbmatuks lugeda ning igakord, kui kraani keerasid, pidid alguses veenduma, et seekord ikka puhast vett tuleks. Sellist vett Haapsalu Veevärk enda süüks ei tunnistanud ja väitsid, et inimesteni jõuab selline vesi, sest kusagil on lahtine
ja vee orgaaniliseks aineks - süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse energiaallikana päikesevalgust. Ainult teatud ained suudavad siduda päikeseenergiat. Neid erilisi aineid nimetatakse fotosünteetilisteks pigmentideks ja klorofüll on nendest kõige sagedamini esinev ning kõige paremini tuntud. Just klorofüll annab taimedele rohelise värvuse. Fotosünteetilised pigmendid asuvad kloroplastiks kutsutavas erilises kapslis, mis on olemas ainult taimerakkudes. Peale orgaanilise aine toodavad taimed fotosünteesi käigus ka hapnikku, mis vabaneb atmosfääri. Kui poleks olemas fotosünteesivõimelisi olendeid, siis õhk arvatavasti ei sisaldaks hapnikku ega oleks olemas enamikku elusorganisme, nende hulgas ka meid endid. Mis on fotosünteesi põhieesmärk?Fotosünteesi põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi) Kust saavad kloroplastideta taimerakud energiat
Sajandivahetuseks hakkasid kujutluses, et kõikjal on eeter, ilmnema mõrad. Oletati, et valgus levib eetris jääva kiirusega, kusjuures siis, kui liikuda eetris valgusega samas suunas, peaks valguse kiirus näima väiksemana, kui vastassuunas, siis suuremana (joon.1.1) Joon. 1. 1 Paigalseisva eetri teooria a b Kui valgus oleks eetriks kutsutavas elastses aines leviv lainetus, peaks valguse kiirus näima valgusele vastu kihutavale astronaudile (a) suurem ja valgusega samas suunas kihutavale astronaudile (b) väiksem. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. Äärmiselt hoolikalt läbi mõeldud ja väga täpse katse sooritasid 1887. aastal Ohios Clevelandis Albert Michelson ja Eward Morley. Nad võrdlesid valguse kiirust kahes teineteise suhtes täisnurgi suunatud valguskimbus
Sajandivahetuseks hakkasid kujutluses, et kõikjal on eeter, ilmnema mõrad. Oletati, et valgus levib eetris jääva kiirusega, kusjuures siis, kui liikuda eetris valgusega samas suunas, peaks valguse kiirus näima väiksemana, kui vastassuunas, siis suuremana (joon.1.1) Joon. 1. 1 Paigalseisva eetri teooria a b Kui valgus oleks eetriks kutsutavas elastses aines leviv lainetus, peaks valguse kiirus näima valgusele vastu kihutavale astronaudile (a) suurem ja valgusega samas suunas kihutavale astronaudile (b) väiksem. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. Äärmiselt hoolikalt läbi mõeldud ja väga täpse katse sooritasid 1887. aastal Ohios Clevelandis Albert Michelson ja Eward Morley. Nad võrdlesid valguse kiirust kahes teineteise suhtes täisnurgi suunatud valguskimbus
annaabi.ee 
