Psühholoogilised ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. See on väga spetsiifiline ohutegurite valdkond, kuna avaldub töötaja psüühika kaudu ja on oluliselt seotud ka töövälise ajaga. Seega on olulised märksõnad individuaalsus ja kutsesobivus. Psühholoogiliste ohuteguritega seoses räägitakse hästi palju tööstressist. On korraldatud selleteemalisi kampaaniaid ja teabepäevi, antud välja erinevaid infomaterjale. Samas on tööandjal üsna keeruline tegeleda ennetustegevusega, kuna põhiliselt on võtmeküsimuseks tööde organiseerimine ja ettevõtte tegevuse lõpptulemus. Kui tööandjal õnnestub välja selgitada, et tööstress mõjutab oluliselt lõpptulemust, siis hakkab ta otsima ka lahendusi.
Reguleeritud elukutse eeldab, et mingi institutsioon annab kutsenimetuse all tegutsemise õiguse teatud tingimuste täitmisel ja jälgib osu- tatava teenuse kvaliteeti. Selliseks institutsiooniks võib olla riik, kuid ülesanne võib olla antud ka kutse- organisatsioonile endale, mh selle eraldi loodud organile, nii nagu seda on advokaatide puhul tehtud Eestis. Advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid eksamineerib advokatuuri kutsesobivus- komisjon. Samuti teeb komisjon sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning hindab perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust. 2011. aasta jaanuari lõpus valminud Riigi- kogu otsuse eelnõu „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ punkt 23 sätestas: „Et saavutada kindlust juristide hariduse kvaliteedis, suurendada inimeste liikuvust õiguselukutsete vahel ning eri haridustaustaga juristide omavahelist erialast usaldust, tuleb 2011
124. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) põhjal eraldatud kohtuasja. 125. Kohtu ja kohtumaja vahe Kohus on riigi poolt loodud vaidlusi läbi vaatav ning lahendav organ. Kohtud jagunevad kohtumajadeks. 126. Õigusemõistmise funktsioon ja kohtus täidetavad täidesaatva võimu funktsioonid 1) Avaliku võimu kontroll 2) Põhiseaduslikkuse järelvalve 127. Kohtuniku kutsesobivus ja katseaeg Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava[1], oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul
annaabi.ee 
