Ektravertse inimese põhitunnus on, et indiviidi psüühiline elu toimub indiviidist väljaspool, orienteeritud väismaailmale, suunatud välistele esemetele ja suhetele. Introvertse puhul elab inimene sisse poole, olulisemad on isiklikud mõtted ja tunded. Ektraverdid avatud, introverdid pigem kinnised. Myers-Briggs'i tüpoloogia küsimustik Ühtedeks, kes Jungi teooriat mõistsid ja omaks võtsid olid Katharine Briggs ja tema tütar Isabel Briggs Myers. Kuigi kumbki polnud kutselt psühhoog, pühendusid nad Jungi pakutud teooria uurimisele ja arendamisele. Peale aastakümneid tööd said 1962. aastal valmis küsimustiku, mille nimeks sai Myers-Briggs'i tüpoloogia küsimustik. Selle abil sai klassifitseerida 16 isiksusetüüpi ja see aitas tohutult populariseerida Jungi loodud tüpoloogiat. Ainuüksi 1986. a täitis küsimustiku väidetavalt ligi miljon inimest. (Totton, Jacobs 2007) Sotsioonika
Sai naturalismi mõjutusi. Töötas ülikoolis päris pikka aega ja tegeles ka kirjandusteadusega kuni 1916.aastani. 1916.aastal püstitati talle mälestussammas (üks neid kirjanikke, kes on eluajal saanud ausamba) ,,Los pazos de Ulloa" Bazani proosa oli uuenduslik. Vicente Blasco Ibanez ,,La cuestion palpitante" Enamuse oma tuntumatest teostest on uue sajandi alguses kirjutanud. Valencia kirjanik. Tema looming kandis anarhilisi ja revolutsioonilisi ideid. Kutselt oli ta jurist ja ajakirjanik, väga aktiivne ühiskondlikult. Tema loomingus on tugev ühiskonnakriitilisus ja ühiskonna taunimine. Looming on põiming realismist ja romantismist. Väga palju traditsioonilist Hispaaniat härjavõitlejate, flamenco ja mustlastega. Ibanest ei ole kunagi peetud 1898. Aasta põlvkonna kirjanikuks, sest tal puudub sellised ideed kirjanduses. ,,La barraca" (Neetud maa) Kasvab välja reaalsest sotsiaalsest hädast ja raskusest. ,,Sangre y arena"- härjavõitlusest
sama eesmärki: märgib piiri aia ja maastiku vahel. Clumps of trees - puudegrupid. Tihedalt istutatud, et anda kiiremini suuremat efekti. Kaasaegne kriitik (Walpole) öelnud, et Kent istutab tosin puud sinna, tosin tänna, kuni muru näeb välja nagu poti kümme... (Hellström 1997). II Pastoraalne park Lancelot "Capability" Brown (1716-1783), üks kuulsamaid ja edukamaid maastikukujundajaid Inglismaal, alustas oma karjääri samuti Stowe pargi juures. Brown oli kutselt aednik, ja tõusis tasapisi ametiredelil töödejuhatajaks sealse pargi rajamisel (1740-1749). Browni eeskujuks oli inglise künklik ja kariloomade poolt kujundatud kultuurmaastik (= pastoraalne maastik). Tema repertuaari kuulusid kunstlikud järved ja looklevad jõed, lainelised aasad-murupinnad, puudegrupid ja üksikpuud valitud kohtades. Parki eraldavad ümbritsevast põllumajandus-maastikust looduslikud metsaribad ja -tukad. Siin-seal paiknevad augud, et
annaabi.ee 
