...............14 Võõrkeelte õpe Eestis.......................................................................15 Euroopa keeleõppe raamdokument..............................................15 Kokkuvõte........................................................................................20 1 Sissejuhatus Selles referaadis räägime kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale. Seletame, kuidas käib kooli sisseastumine ja lõpetamine, kuidas saab õppija toetuseid ja laene ning räägime ka kutseõppesüsteemist, mis ja kuidas mingi asi toimib. 2 Sisseastumine kutsekooli Kutseõppesse võivad asuda kõik soovijad, kellel on põhi- või keskharidus. Piiranguid
tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suured muutused. Meie koolisüsteem koosneb: algkoolist, põhikoolist, gümnaasiumist, ülikoolidest, kutsekoolidest ja tehnikumidest. Tudengina saan öelda, et tasulistel kohtadel õppimine on liiga kallis. Paljud noored on seetõttu pidanud laenu võtma ning kooli kõrvalt tööl käima, mis mõjutab ka õppimise tulemusi. Alates sellest aastast on kõikidel võimalik õppida tasuta, mis on suureks boonuseks nendele, kes tõesti tahavad vaeva näha ja pingutada. Arvatavasti on lähitulevikus oodata seda, et ülikoolidesse pääsemine muutub raskemaks, sest tahtjaid on liiga palju
d. pakume jätkuvalt tasuta eesti keele õppimise võimalusi; e. laiendame eesti keele õppimise võimalusi teiste riikide haridusasutustes; f. kindlustame vähemuskeelsetes põhikoolides kõrgel tasemel eesti keele, kultuuri, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamise. 6. Kutseõppe kui haridusvaliku taseme ja populaarsuse tõstmine: a. ehitame kaasaegsel tasemel välja kõigi kutsekoolide õppekompleksid ja ühiselamud. Kutsekoolidest peavad saama kohalikud kompetentsikeskused, millel on laiem roll kogu piirkonna arendamisel; b. loome kutsekoolides võimaluse täiendavaks õpilaste vastuvõtuks; c. soodustame üld- ja kutsehariduslike õppeasutuste koostööd ning enesetäiendusvõimalusi kutsehariduse läbinutele, kes soovivad jätkata haridusteed kõrgkoolis. Selleks võimaldame kutsekooli õpilastel omandada soovi korral üldaineid gümnaasiumi omadega sarnases mahus.; d