erilist tuleb vaimse alaarenguga õpilastele pakkuda, siis tänapäeval on rõhuasetus, sellel, et need õpilased ei jääksilma neist arenguvõimalustest, mis tulevad eakohase arenguga eakaaslastega suhtlemisest. Tartu Kroonuaia Kooli põhieesmärgiks "pakkuda võimalikult kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridusteenust, arvestades iga õpilase individuaalseid võimeid ja eripära." Õpilastele pakutakse mitmekülgset huviharidust, korralikku ettevalmistust kutsehariduseks ning ka kutseharidust enmnast. Kuid vaatamata headele eesmärkidega on keelekasutus kohati ebatäiuslik, nt kasutatataksesõna "hälvik" ja "alternatiivne õppevõimalus". Muidugi, põhjus võib olla ka selles, et kodulehekülg on vana. Kasutatud materjalid: 1. Krooniaia kooli kodulehekülg. http://kroonu.tartu.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=12&Itemid=29 (09.04.2011) 2. Roosi Kooli kodulehekülg http://roosikool.ee/roosikool/index.php?
Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakendkõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku ettevalmistusega töötajaid. Eestlastel on põhjust olla uhke oma kõrgelt haritud rahva üle. Paraku on tegemist vaid särava fassaadiga. Paljude kõrgkoolide kvaliteet on kehv ning tasulise kõrghariduse pakkumisest on saanud tulus äri. Kutsehariduse maine on null ning näha pole, et asi lähiajal paraneks. Haridusseaduse kohaselt jaguneb haridus üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvialahariduseks. Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks või kutse saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsehariduse üks osa on seega ka kõrgharidus. Paraku on välja kujunenud, et kõrgharidus nagu polekski tööeluks vajalike teadmiste omandamine, vaid enesearendamise kursus, et jõuda kõrgema intellekti tasandile
paberi, pasta, portselani, kümnendsüsteemi, vihmavarjude, siidi, kompasside, kärude,printimise, püssirohu, tee, hambaharjadeta. VENE HARIDUS „Õppimine on valgus, mitteõppimine – pimedus,“ ütleb vene vanasõna. Sellele vaatamata olid Venemaal pikka aega ainukesed haritud inimesed mungad. Nemad panid kroonikatesse kirja sündmusi, mis riigis aset leidsid. Koolid tekkisid neil ammustel aegadel samuti kloostrite juurde. Praegu antav haridus jaguneb üld- ja kutsehariduseks. Üldharidus hõlmab lasteaedu ja koole. Tehnikumid ja kolledžid ehk keskeriõppeasutused annavad õppureile elukutse. Kõrgkoolide hulka kuuluvad instituudid, ülikoolid ja akadeemiad. Venemaa olulisim kõrgkool on Mihhail Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool (MRÜ). Ülikooli vana hoone asub Mohhovaja tänaval. XX sajandi keskel ehitati MRÜ tarvis kompleks Vorobjovi mägedes. Kokku tegutseb Venemaal praegu 64 000 riiklikku üldhariduskooli, 1050
annaabi.ee 
