füüsika valdkonda. Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz), ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini. Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja tugeva heli tekitatud äge kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all.
· Äike 120 dB · Rockkontsert 120-130 dB · Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB · Karjumine lähedal 90 dB Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini. Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja tugeva heli tekitatud äge kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad
Intellektuaalse tegevuse, näiteks õppimise puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dB. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, sest on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Täielik, absoluutne vaikus on kõige hukatuslikum. Aistingute kaotus võib viia nii emotsionaalse ebastabiilsuseni kui ka psühhoosini. Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja tugeva heli tekitatud äge kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. (Müra2) Lugematu arv inimesi vanuses 15-19, kannatab kuulmishäirete all. See probleem pole aga ajutine ning võib aastatega suureneda. Ligi 45% üle 70 aastastest inimestest on samuti