kõigis kuueteistkümnes sõjaväeringkonnas. Ministri käskkirjast sõltus ka teenistuse algus- ja paljuoodatud lõpukuupäev. Üksustesse määramise põhimõtted Nõukogude ajateenija ei saanud valida, millises väeliigis või geograafilises punktis ta teenis. Sõjaringkonna staap esitas igale sõjakomissariaadile kvoodid, kui palju ja millistele füüsilistele ja vaimsetele kriteeriumitele vastavaid kutsealuseid mingisse väeliiki mingis piirkonnas määrati. Viimased põhinesid eelmise aasta arvelevõtmise tulemustel – kui palju oli ühes või teises väeliigis teenimiseks kõlblikke kutsealuseid Kutse tegevteenistusse “Tegevteenistusse kutsuti meessoost kodanikud, kes said sõjaväkke kutsumise päevaks 18-aastaseks Tegevteenistusse võtmine toimus kaks korda aastas (mais , juunis ja novembris- detsembris, kaugetes piirkondades
Kaitseväe juhataja juhib kaitsväge nii rahu kui sõja ajal ning vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga! Kindral Kindral Leitnant Kolonen Kolonen Leitnant Major 6. Kui vanu kutsealuseid võib kutsuda ajateenistusse? Kohustuslikus korras kutsutakse ajateenistusse noormehed vanuses 18-27, naistel on võimalus oma algatusel ajateenistus läbida. 7. Nimeta 5 põhjust, mille puhul antakse ajateenijale ajapikendust? Kool, perekondlik haigus 8. Millised on ajateenija 3 kohustust? Ajateenija on ajateenistuses viibimise ajal kohustatud täitma teenistuskohustusi ja kaitseväes kehtivaid õigusakte. Ajateenija teenistuskohustused on:
Mobiliseerituid ei saadetud mitte tegevarmeesse, vaid ehituspataljonidesse. Sisuliselt oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsavarumisel. Nõukogude võimuorganid moodustasid Eestis hävituspataljone, mis purustasid taandumisel tööstushooneid, raudteid ja talusid. Hävituspataljonidesse kuulus kommunistide ja nõukogude aktivistide kõrval ka mobiliseeritud töölisi ja kutsealuseid. Alles 1942. aasta teisel poolel, kui oli näha, et sõjaõnn hakkas sakslastele selga pöörama, koondati eestlased Eesti Laskurkorpusesse, mis hiljem osales ka lahingutegevuses. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. 1941. a. osalesid metsavendade salkadest moodustunud vabatahtlike pataljonid kuni Eesti
Aktiivselt hakati võitlema pärast 14. juuni küüditamist juba, aga eriti rinde lähenedes. Algul hävituspataljonide ja Punaarmee vastu. Teine aktiivsuse periood pärast 22. juunit. Kulmineerus juuli esimestel nädalatel. Võimutühjuse ajal mood. Omakaitse ja sakslastega kohe koostöö. Relvade nappus. Peamised võitlusvormid Operatsioonid küüditajate, punaarmeelaste ja nõuk. ametnike vastu. Desorganiseerida punaväe rinde tagalat, purustada sideliine, tõmmati metsadesse kutsealuseid ja mobilisatsiooni alla kuulujaid, takistati kariloomade ja hobuste rekvireerimist, tungiti kallale teedel liikuvatele punastele, üksikud vallamajad põletati maha, takistati maanteedel autoliiklust teravate esemetega. Vallutati asulate vallamajasid, vallutati linnu ja asulaid (Mustla, Kilingi- Nõmme, Jõgeva, Kallaste, Mõisaküla). Tali vallas Pärnumaal suudeti võimu ka hoida, mujal sunniti enamasti taas taganema. Teadlik kuulujuttude levitamine üheks võitlusvormiks. Kujutati
tahtlikult toimepandud kuriteo eest; muutumisest. Nii õppeasutus kui ka kutsealune peab informeerima 3) saanud ajapikendustähtaja jooksul Kaitseressursside Ametit hariduse 28aastaseks; omandamise katkemisest või lõpe- 4) teeninud mõne teise riigi sõjaväes tamisest. vähemalt 12 kuud. Ajateenistus Ajateenistusse kutsutakse 1828aas- Üldjuhul võetakse kutsealuseid kait- tasi meessoost Eesti kodanikke, kelle seväkke neli korda aastas: jaanuaris, Kaitseressursside Amet on tunnista- aprillis, juulis ja oktoobris. nud kaitseväeteenistuskõlblikuks ja Ajateenistusse kutsumise kuupäeva, kelle kohta puudub ajapikenduse and- mise otsus. kellaaja ja koha teatab kutsealuse- le Kaitseressursside Amet kirjalikult