enesekaotamine, elu mõtte puudumine; oht mitte mõista seda, mida ma tähendan iseenda jaoks. Kierkegaardi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents (see oli ka Descartes'i filosoofia põhitõeks!). Filosoof on veendunud, et inimese ülim taotlus peaks olema mõtestatult eksisteerimine. Eksisteerimist saab võrrelda kahe erineva kutsari näite varal: 1. Purjus kutsar see on mõtestamatu eksisteerimine, hobune juhib kutsarit mitte kutsar hobust, kutsaril pole mingisugust kontrolli toimuva üle. 2. Virge kutsar mõtestatud eksisteerimine, kutsar juhib hobust mitte hobune kutsarit, kutsaril ENDAL on siht, mille suunas ta hobust juhib. Üksikindiviidi elu mõtestatusele mõtlev filosoof heidab ette akadeemilisele filosoofiale: · eksistentsi mõtte tagaplaanile jätmist · liigset süsteemust · liigset spekulatiivsust · liigset üldsõnalisust erinevates teooriates, kus on unustatud üksikisik
Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda. Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsaril; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihlul kinnitada. Salme ja Tähe pulmad Pulmi peeti kaua ja toredalt. Pulmade ajal käisid ka Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja isegi Kungla kuningapoeg. Kõik tahtsid seekord Lindat endale naiseks paluda, aga Linda lükkas nad kõik tagasi. Lõpuks tuli Kalev. Tahtis Lindat liivitseda, Tedretütre naiseks võtta. Kalev oli Lindale meelepärast ja pulmad korraldati suured ja uhked. Lahkumine
kohta Kaali meteoriidikraater- Matthias Johann Eiseni muistendikogumikus "Esivanemate varandus" avaldatud kohamuistendi järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik, ja laulatas nad mõisas ära. Pärast laulatuse talitamist ei jäänud kirikuõpetaja pulmapeole, vaid kiirustas koju, käskides kutsaril kiiresti sõita ja keelates tal tagasi vaadata. Kutsar vaatas keelus üle astudes tagasi ja selsamal silmapilgul, kui ta tagasi vaatas, nägi, et mõis vajus maa sisse. Järele jäänud suur järsk auk, millel vesi alati sees on. Muistendi järgi tuleb mõis järves nähtavale iga aasta samal päeval, kui mõis ära vajus, ja kaob mõne minuti pärast taas. Eiseni avaldatud tekst põhineb Valjala kihelkonna Lõve vallast kogutud muistendil, mille on saatnud J. Ratas aastal 1896. 17
Mõne aja pärast nad aga lahkusid sorenis avaldus kirjanik suri 11.Novembril 1855 üksiku ja häbistatuna isiklik filosoofia filosoofia peab puudutama mind isiklikult sellega tegelemine peab puudutama minu elu iseloomulik on suvjektivism, irratsionaalsus, inimesekesksus eksistents: kierkegraadi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents purjus kutsar pole mingisugust kontrolli toimuva üle virge kutsar mõtestatud eksisteerimine, kutsar juhib hobust mitte vastupidi, kutsaril endal on siht usk ja paradoks: rääkides usust võtab filosoof kasutusele mõise "hüpe" usu sügavaim olemus ilmneb paradoksis mis on usu objektiks? Selleks on absurd, usk võimatusse mõistus lõooeb seal, kus algab usk BENEDICT DE SPINOZA Sündis 24 nov 1632 Amsterdamis Käis Portugali emigrantide asutatud juudi koolis 20ndates aastates võttis üle isa äri "kohutav eksiõpetuse" e....... 1670 elas Haagis ja ilmus tema teos Teoloogilise poliitika traktaat
kir'otada: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Tullu' sõs sepä puult mõõgaga kodo tulema, es ole sälgä mõõka jõudnu võtta, vidänu õnne takah, purjoh ka ollu tõõne, nii jäänü kraavi perve pääle makama. Üts kunigas sõitnu säält müüdä, kaenu: miis maka, hirmus pikk mõõk ku saelaud man, pääle kir'otet: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Kunigas lasknu' kutsaril hobese' kinne' pitä', käsknü meehe üles aia' ja mõtelnu, et niisugust miist, kes sada lööse üte kõrraga, oles mu riigih vaja. Kutsar liiktannu' miist ja ütelnü: "Ei, miis, ei, miis, tule üles, tule üles!" Miis lasknu silme vallale ja ütelnü: "Siin om miis, kes sada lööse üte kõrraga," ja jäänü makama. Kutsar liiktannu jäll: "Ei, miis, ei, miis, tule üles, tule üles!" Miis jälle vasta: "Siin om miis" jne. Kutsar ütelnü: "Kule miis, kunigas käsk, tule üles!" Miis
annaabi.ee 
