- II SORT (rasvane) – 70% rasvkude, 30% lihaskude. Kaasaegne sealiha sorteerimine: sealiha 90/10, st 90% lihaskude ja 10% rasvkude; sealiha 80/20, st 80% lihaskude ja 20% rasvkude; Analoogset sorteerimismeetodit võib kasutada ka teiste lihaliikide puhul Lihalõikusruumi temperatuur maksimaalselt +12 °C. 45. Kuterdamise olemus ja kuterdamise käigus toimuvad protsessid (etapid), kuterdamise kestus, erineva rasvasisaldusega lihade kutrisse lisamise printsiibid. Kutter on peenpeenestusseade, mida kasutatakse vorstimassi valmistamiseks. Kasutatav tooraine võib olenevalt kutrist olla jahutatud, külmutatud või ka kõrgemal temperatuuril (maksavorst). Kutris toimub vorstimassi täielik valmistamine, s.o. peenestamine, segamine ja vorstimassi moodustumine. Seadmesse sisestatakse eelnevalt peenestatud liha, millele lisatakse järgemööda kõik üksikud komponendid
Selle tulemusena väheneb vorstimassi veesiduvusvõime ning tekib oht rasvavalangute tekkeks. Kõrge temperatuuri vältimiseks lisatakse kuterdamise ajal vorstisegusse jääd. Kuterdamisel tuleb silmas pidada ka seda, et korraga ei lisataks segusse liiga palju vett. See teeb vorstisegu poolvedelaks, peenestus ei ole küllaldane ning Kuterdamise kaks meetodit: Suletud meetod. Selle meetodi puhul pannakse kõik retseptis ettenähtud komponendid korraga kutrisse ja kuterdatakse lõpptemperatuurini 12–14 °C. Antud meetod nõuab aga vastava konstruktsiooniga kutrit, millel on pööretelugeja ja arvuti töötsükli programmeerimiseks ning tooraine peab olema väga stabiilse kvaliteediga. Rasvase segu meetod. Mitterasvane liha kuterdatakse kuivalt koos fosfaadi ja nitritsoolaga, seejärel lisatakse kogu jäävesi ning kuterdatakse kuni segu temperatuur on umbes 0 °C
valmistatavast tootest ja soovitud toote struktuurist. Protsessi kestus on 10-15 minutit ja selle tulemuseks on viskoosse, hästi seostunud ja voolava vorstimassi moodustumine. Kuterdamine on üks olulisemaid protsesse kogu tehnoloogilises ahelas, kuna avaldab mõju toote saagikusele, konsistentsile, struktuurile, puljongi- ja rasvavalangutele ning nende hilisemale tekkevõimaluselel. Kuterdamise juures on oluline teada, et erineva lihasisaldusega lihade kutrisse laadimise järjekorda. Kindlasti tuleks esmalt seadmesse laadida taine liha kõige viimasena rasvane liha ja pekk, kuna need vajavad lühemaajalist töötlust. 5. VORSTISEGU PRITSMINE KESTA Järgnevalt toimub vorstisegu pritsimine eelnevalt ettevalmistatud vorstikestadesse. Vorstikestadena kasutatakse Eesti lihatööstustes nii naturaalkesti (seasooled, lambasooled) ja kunstkesti (tsellulooskestad, polümeersed kestad jne).
annaabi.ee 
