tugevdamine; rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamina ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Kolmas samb. Liikmesriikide vaheline politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Eesmärgiks on vältida rassismi ja ksenofoobiat ning võidelda organiseeritud või muu kutitegevuse vastu. 2) Euroopa Liidu õiguse allikad. ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik.Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest:
Või normivast. Käitumisega, sõltub sellest, kellega ta suhtleb. Ratsionaalse valiku teooria. D. Ernish. Isik teab, et käitub õigusvastaselt, kuid olenemata sellest käitub nii. Isik veeretab süü kannatanu kaela. Hälbekäitumise sots seletus. Durkheimi anoomia teooria. Stigmatisatsiooni teooria ehk märgistamine. Selle märgi olemasolu tõukab inimese hälbekäitumisele. Konfliktoloogiline seletus. Siia kategooriasse kuuluvad teoreetikud, radikaalsed kriminoloogid, kus jätavad kõrvale kutitegevuse teooriad. Kõik ülejäänud kuriteg teooriad, püüavad iseloomustada ühiskonda. Õigem oleks vaadelda konkreetsete gruppide vahelisi suhteid, mitte ühisk. tervikuna. Rikkumine on üks osa ühiskonna konfliktist, mis leiab aset erinevate gruppide vahel. Normide rikkujad ei käsitleta, konfliktoloogilise sunna järgi ei ole normide rikkujad vaid pigem mässajad, kes astuvad ühisk....välja, sest ühisk teeb osadele liiga. Paigutamisega vanglasse, nt
Või normivast. Käitumisega, sõltub sellest, kellega ta suhtleb. Ratsionaalse valiku teooria. D. Ernish. Isik teab, et käitub õigusvastaselt, kuid olenemata sellest käitub nii. Isik veeretab süü kannatanu kaela. Hälbekäitumise sots seletus. Durkheimi anoomia teooria. Stigmatisatsiooni teooria ehk märgistamine. Selle märgi olemasolu tõukab inimese hälbekäitumisele. Konfliktoloogiline seletus. Siia kategooriasse kuuluvad teoreetikud, radikaalsed kriminoloogid, kus jätavad kõrvale kutitegevuse teooriad. Kõik ülejäänud kuritegevuse teooriad, püüavad iseloomustada ühiskonda. Õigem oleks vaadelda konkreetsete gruppide vahelisi suhteid, mitte ühiskonda. tervikuna. Rikkumine on üks osa ühiskonna konfliktist, mis leiab aset erinevate gruppide vahel. Normide rikkujad ei käsitleta, konfliktoloogilise sunna järgi ei ole normide rikkujad vaid pigem mässajad, kes astuvad ühiskonnast välja, sest ühisk teeb osadele liiga. Paigutamisega vanglasse, nt
annaabi.ee 
