Kuid olukord ei olegi olnud alati nii, vaid see muutus kaasnes peale poisi ema surma. Sellest ajast saati on ta muutunud inimeseks, kes ei usalda kedagi peale enda ning muutunud töönarkomaaniks. Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna soppama. Kui nad on turule jõudnud, siis tüdrukule hakkab üks kampsun meeldima, kuid tal jääks veidike raha puudu, et seda lubada omale. Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes samuti talle turul vastu jalutab. Ning see tüdruk oli teda ära kasutanud, materiaalses mõttes. Seega ilma mõtlemata vastabki ta taktitundetult, et nagu tahakski Piia vaid tema raha. Selle peale tüdruk muidugi solvub ning jookseb ära. Hetk hiljem aga saab poiss aru, et oli valesti käitunud ning ostab kõik erinevad kampsunid seal müügil olevatest ning viib need Piia koju,
Rahu rikkumine ju. Pean siin jällegi nentima fakti, et ühiskond on ka tüdrukutele teadvusesse süstinud seerumit, mille järgi peavadki poisid olema karmid, karvased, tundetud, jõhkrad, võimukad, tuimad ja kinnised. Vahel hoiavad isegi naised neid tagasi oma tundeid avaldamast. Poisid kardavad, et kui nad oma tundeid väljendavad, siis naise vatsukaja ei pruugi positiivne olla. Kes aga soovib, et tema mees oleks tundelisem kui ülejäänud eesti jõhkardid, siis lihtsaim viis on kutilt teada saada, kas ja mida ta tunneb läbi sokiteraapia. Tuleb küsida näost näkku, otse ja keerutamata, mida mees tunneb. Samal ajal omalt poolt öeldes, millised tunded on naisel mehe vastu. See viis võib nii mõnegi mehe ära ehmatada, teistele võib aga selline küsimus olla just märgiks, et naine tõesti tahab teada, mida teine tunneb. Poisile või mehele, kes sellisele küsimusele otse ja adekvaatselt vastab, võib edaspidi oodata ausust ja otsekohesust
Lashlie teos He’ll be OK: Growing Gorgeous Boys into Good Men (2005) (hõbemedali võitja). Ma vaatasin tema poole ja kehitasin õlgu (justkui öeldes: „Olge nüüd, poisid – ma ootan pausi Üks tekst õpetajatelt, mis kasutab juhtumikirjeldusi väga praktilisel (ja sageli liigutaval) moel, liikluses...“). on How to Manage Children’s Challenging Behaviour (2009, toim. B. Rogers). See on väga „Käi persse!“ oli viimane, mis ma neilt kahelt kutilt kuulsin, kui nad kummide vilinal paigalt trotslike laste ja klassidega töötavate Inglise ja Austraalia õpetajate poolt kirjutatud esseede ringteele sööstsid. Mu autost mööda tuisates riivasid nad aga mu parempoolset peeglit ning see tegi kogumik (www.sagepublications.com). 360-kraadise pöörde – kõmm!
annaabi.ee 
