1. Juuretipu juures asuv piirkond omastab kõige aktiivsemalt vett. Kui vesi on imendunud juurekarvadesse või epidermaalsetesse rakkudesse, peab ta läbima koore. Liikumine on sirgjooneline: vesi võib voolata rakust mööda läbi apoplasti või rakust rakku läbi sümplasti plasmodesmi. Vee absorptsioon juurte poolt peetakse passiivseks, kuid seda mõjutavad mitmed tegurid nagu nt rakkude respiratoorsed inhibiitorid, kõrge CO2 tase ja madal O2 tase. 2. Peamine veeliikumise tee läbi taimede on mööda puiduosa juhtkoerakke, mis on süsteem omavahel ühenduses olevatest avatud kanalitest. Soontaimede silmatorkavaks tunnuseks on juhtkude, ksüleem ja floeem, mis juhivad vett ja toitaineid erinevate taimeorganiteni. Juhtkude ulatub lakkamatu süsteemina teistesse taimeorganitesse nagu oksaharud, lehed, õied ja viljad. Ksüleemi kude hoolitseb vee, lahustunud mineraalide ja juhuslike orgaaniliste molekulide ülespoole transpordi...
Mida intensiivsem on fotosüntees, seda kiirem on ka laskuv vool. Vesi koos orgaaniliste ühenditega liigub floeemi e. niine sõeltorude kaudu allapoole. Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taime lehtedest välisõhku. Erinevalt tavalisest auramisest (evaporatsioon, näiteks veekogu pinnalt ) on õhulõhede kaudu toimuv protsess taime poolt reguleeritav. Transpiratsioon: õhulõhede kaudu toimuvat transpiratsioon moodustab 90%; kutikulaarne transpiratsioon 10 %, see on suurem noortel lehtedel. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb ava. Õhulõhede sulgumine/avanemine on oma olemuselt turgorliikumised, s.o. määratud sulgrakkude vee sisalduse poolt. Taim ise juhib sulgrakkude tööd reguleerides taimest vee väljumise intensiivsust. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutavad järgmised keskkonnategurid: päikesekiirgus, temperatuur,
Mis mõjutab toitainete kättesaadavust? Juurestik Kas juurestiku suurus on sõltuvuses taimede elueast? Millises pinnases haruneb juurestik rohkem? Vee liikumine taimes Vee liikumise taimes tagab transpiratsioonivool Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja –vaheruumide süsteemi ja vakuoolide katkendliku süsteemi kaudu Transpiratsioon ◦ Stomataarne: õhulõhede kaudu ◦ Kutikulaarne: kogu lehe pinna kaudu Transpiratsioon sõltub meteoroloogilistest tingimustest Veevaeguse tõttu suureneb imev jõud, mis ulatub juurteni Taimemahl: 0,1-0,4% org. ja anorgaaniliste ainete ebapüsiv vesilahus Gutatsioon: juurerõhu mõjul hakkavad taimed lehtede kaudu taimemahla eraldama. Taimede veebilanss Veekao vähendamiseks ◦ Kutiikula, vahakirme, karvad jne ◦ Vee kiire toimetamine juurtest
toitumisega, kasvuga, turgori säilitamisega rakkudes, soojusreziimi reguleerimisega. Transpireeritav vesi aurub peamiselt lehtedes olevate õhulõhede kaudu. Kui mullas on vett vajaka ja veevaru lehtedes intensiivse transpiratsiooni tõttu kahaneb, väheneb sulgrakkude turgor ja õhulõhed sulguvad. Õhulõhede sulgudes fotosüntees lakkab, sest süsihappegaas ei pääse lehtedesse. Selle tagajärjel kasvavad puud vähe või ei kasva üldse, sest kutikulaarne transpiratsioon on puittaimedel väga väike. Transpiratsioon oleneb ka ühel ja samal liigil väga erinevatest teguritest, nii et kindlat suurust sellel ei ole. Peale puuliigi sõltub transpiratsioon kliimast, ilmastikutingimustest, mulla omadustest, taime arengufaasist (vanusest) ja üldisest seisukorrast. Reeglina on varjutaluvatel liikidel transpiratsioon nõrgem kui valgusenõudlikel liikidel, okaspuudel nõrgem kui lehtpuudel. Rohttaimedel on transpiratsioon enamasti