puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine referaat Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Miks on putukud head biokahjustajad? Puidusikk Hiidtüve vaablane Sinisikk Majasikk Mööblitoonesepp Suur toonesepp Hobusipelgas Hääletu toonesepp lisainfo Miks on putukud head biokahjustajad? 1) Keha kaetud vastupidava kutiikuliga 2) Nad lendavad, on väga liikuvad, seega levivad laialdaselt 3) Arenenud närvisüsteem võimaldab neil muuta käitumist 4) On võimelised taluma äärmuslike keskkonnatingimusi 5) Toiduallikad võivad olla erinevad 6) Paljunevad kiiresti 7) Kõrge adapteerumisvõimega Puidusikk pikkus 16- 25,tõugukäigud puidus on läbilõikes ovaalsed on suurima läbimõõduga 12-15mm ja kuni 8 cm sügavusega. Puidukäikudes ei leidu näripuru ja nii
vihmametsades epifüütidena. Kaktuseid leidub tulnukliikidena ka teistel mandritel. Mõnikord võivad segadust tekitada ka liigid, mis kaktustega välimuselt sarnanevad (konvergents). [1. lk 228] 2. KAKTUSELISTE ISELOOMUSTUS Enamik kaktuselisi on skulentsed kserofüüdid ehk vett koguvad taimed, mis kasvavad kuivadel kasvukohtadel. Taime välispind (aurav pind) on kohastudes kahanenud miinimumini (paljudel liikidel kerakujuliseks); lihaka, paksu kutiikuliga varre põhikude säilitab hästi vett. Lehed on muundunud okasteks. Okkad on väga erineva suuruse ja kujuga, esinevad tavaliselt kimpudena ja neil on mitmesugused funktsioonid: kaitse rohusööjate poolt ärasöömise vastu, osaliselt kaitse päikesekiirguse vastu, kasvukiiruse reguleerimine ning taime varustamine kondenseerunud veega. Okkad võivad olla väga kõvad ja puitunud, kuid ka äärmiselt peened ja udusulgjad. Juured laiuvad enamasti maapinna lähedal
diskid, imag. rakkude kogumikud ja histoblastid ja nende funktsioon) Kui kahepaiksete metamorfoos baseerub peamiselt olemasolevate organite ja kudede ümber-kujundamisele, siis enamiku putukate metamorfoos on märksa radikaalsem, siin võib toimuda vastse- staadiumi kudede ja organite täielik lammutamine ja nende asendamine täiesti erinevate rakupopulatsioonidega Putukate vastsed on kaetud kõva ja mitteveniva kitiinist kestaga – kutiikuliga, kasvamiseks kestuvad (vana ära, uus asemele) Kestumiste vahelisi staadiume nimetatakse kasvujärkudeks (ingl instar) Mõnedel putukatel (nt hooghännalised) vastsestaadium sisuliselt puudub Peale koorumist tekkinud pronümf (sarnane täiskasvanud organismiga) läbib kestumistega otsese arengu ehk ametaboolia (moondeta areng) – kasvab kestumistega Osa putukaid (nt rohutirtsud, ritsikad, tsikaadid, prussakad) läbivad
annaabi.ee 
