suuremas osas juuste segunemise tulemus. väljanägemise, Juuste valgenemine. nimetatakse Vananedes toimub juuste füsioloogiline Juuste kasvutsükkel on enamasti 26 aastat, kutiikulaks. valgenemine, mis võib toimuda erinevas eas olenevalt pärilikust eelsoodu-musest. Kui Kutiikula koosneb sõltuvalt indiviidist. 50-aastaselt on umbes juukseid ei lõigata, on need tsükli lõpuks soomusekujulistest pooltel inimestel teatav protsent valgeid omandanud täispikkuse. Juuste kasvutsükli läbipaistvatest katte- juukseid.
Keskosa on paljudel juhtudel liigendatud mitmete umbsoppidega, mis suurendavad imendumiseks vajalikku pinda. Tagasool on harilikult kaetud kitiiniga. Kokkuvõte Lülijalgsed on oma nimetuse saanud oma lülilise ehituse tõttu. Nende keha koosneb arvukatest lülidest, mis kannavad lülilisi jäsemeid. Selle loomarühma võime me jagada neljaks väiksemaks rühmaks: vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Kõikide lülijalgsete keha katab tugev koorik, mida nimetetakse kutiikulaks. Kutiikula on tugev, kuid paindlik kitiinainest kest. Kuid see kitiinainest kest ei veni ning seepärast peavad lülijalgsed oma kasvamise ajal mitu korda kestuma. Peale kestumist on kest mõnda aega pehme, nii et loom saab kasvada. Lülijalgsete keha jaguneb tavaliselt kolmeks osaks - peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Mõnedel lülijalgsetel on pea ja rindmik liitunud pearindmikuks. Jäsemed on lülijalgsetel samuti lülilised. 7
Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi kontpuu Pungade jaotumine Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed Leherood (pea- ja külgrood) Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi imbunud kihti nimetame kutiikulaks Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-, haake- ja näärmekarvu Kattekarvade jaotumine Siidkarvad n hõberemmelgas Viltkarvad n Douglase enelas Karekarvad n harilik jalakas Soomuskarvad n astelpaju Tähtkarvad n deutsiad Kattekarvade jaotumine Haakekarvad on tugevad kõverdunud või terava tipuga karvad n lõhnav vaarikas Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid
taimerakus ei ole tsütoskeletti. Taimerakul erineb rakukest, vakuoolid, plastiidid ning plasmodesmid (poorid). * Plasmodesmid- plasma poorid, mis ühendavad rakkude kestasid ehk võimaldavad ainete liikumist ühest rakust teise. * Rakukest- jäik. Moodustub polüsahhariididest, nt tselluloos, ligniin, pektiin. Ülesanded on tagada rakusisene kõrgem rõhk ehk turgom- vajalik ainete vertikaalseks liikumiseks. Hulkraksetel organismidel moodustavad välispinnal olevad rakud tiheda kihi, mida nim. kutiikulaks milles paiknevad õhulõhed. * Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed tsütoplasmas, mis tekivad samuti Golgi kompleksist ja sisaldavad vett, varuaineid ja ka jääkaineid. Sisaldavad pigmenti, lõhnaaineid ja mürke. Noores rakus on mitmeid vakuoole, vanas rakus liituvad suureks tsentsaalvakuooliks. * Plastiidid- omased ainult taimerakule, 3 tüüpi, neid moodustub rakku pidevalt juurde proplastiididest. * Kloroplastid- keerulise ehitusega 2membraansed rakuosad.
annaabi.ee 
